Ott Pärna aitas lätlaste telesaates vastata küsimusele, kuidas nad Eestile järele jõuaks

Ettevõtja Ott Pärna osales sellel nädalal eksperdina Läti rahvustelevisiooni saates «Suur küsimus», jagades soovitusi Läti majanduskasvu suurendamiseks. Foto: Kuvatõmmis videost

Kolmapäeva õhtul läks Läti rahvustelevisioonis LTVs eetrisse kahetunnine mammutsaade, kus lätlased otsisid praeguste ja endiste minitstrite, töösturite, idufirmade ning keskpanga esindajate tasandil vastust küsimusele, mismoodi jõuda majandustasemelt Eestile järele. Eksperdina oli esmaspäeval lindistatud saates kaasatud ka endine Arengufondi juht ja ettevõtja Ott Pärna.

«Ma ei teadnud enne seda käiku, aga nad üsna palju vaatavad Eestit,» rääkis endine Arengufondi juht ja ettevõtja Ott Pärna, miks otsisid lätlased LTV prestiižse telesaate «Suur küsimus» raames seekord vastust küsimusele, kuidas Läti võiks Eestile järele jõuda. «Võib-olla natuke nagu meie, kes me võrdleme ennast soomlastega - mis järjel nemad on ja kuidas meie sinna saaksime,» lisas ta. 

Ettevõtja sõnul võrdlevad lätlased end Eestiga väga paljudes aspektides. «Näiteks kas või, et neil on bürokraatiat väga palju rohkem, kui mei. Või et seal sa pead politseinikule altkäemaksu maksma, meil aga nii ei saa,» kirjeldas ta. Lisaks praktilistele asjadele võrdlevad lätlased end Eestiga ka puhttunnetuslikes küsimustes.

-Otsivad viieprotsendilise majanduskasvu eduvalemit

«Meie otsime oma brändi, nemad jällegi ütlevad, et Eestil on päris tugev bränd,» rääkis Pärna, viidates sellega Eesti kuvandile laiemalt. «Meil on Skype, meil on e-valitsemise temaatika laiemalt, kogu ministeeriumide ja valitsemise pool on ikkagi pigem põhjamaine. Selles mõttes nad, jah, väga palju imetlevad Eestit ja tõepoolest, uhke on olla eestlane,» jätkas ettevõtja.

Kahetunnise saate, kus oli kohal nii praegune peaminister ja kaks varasemat Läti peaministrit, tänane rahandusminister, terve rida tööstureid, idufirmade ja keskpanga esindajaid, keskendus põhiline vaidlus sellele, et kas viieprotsendiline majanduskasv on Läti jaoks jälle saavutatav või kuulub see pigem utoopia valdkonda.

«Kui me vaatame demograafilist situatsiooni, siis tootlikkus saab kasvada maksimaalselt kaks protsenti aastas. Ülejäänud sellest kasvust peab tulema kuskilt mujalt - kas siis täiendav kapitali sissevool, kas täiendav inimeste pealetulek või mujalt. Demograafilises mõttes on meil kümne aasta pärast 100 000 inimest tööturul vähem, euroraha kukub ka ära ja küsimus on pigem, kuidas seda kasvu üle nulli hoida. Viieprotsendiline kasv eeldab midagi täiesti teistmoodi tegemist,» kirjeldas Pärna. Eesti puhul võiks selleks teeks olla e-residentsus.

Ka ei arva ettevõtja, et erinevus kolme Balti riigi vahel on nii suur, kui üldiselt arvatakse. «Kui me oleme kolme riigi suusatajad ja me kuskil seal 50. koha peal sõidame, siis tegelikult ei ole vahet, kes on 55. ja kes 45. kohal. Küsimus on selles, et kõik kolm riiki peavad oma majandusstruktuuri kaasajastama ja liigat vahetama - minema keerukama struktuuriga majandusele üle. Kindlasti on ta oluliselt rahvusvahelisem, kindlasti oluliselt suuremat lisandväärtust loov ja lõpptoote või -teenusega tegelev,» selgitas ta. Üks asi, mida ükski kolmest riigist ei tunne, on rahvusvahelised turud. 

-Edu saavutamiseks tuleb võrrelda end tippudega

«Väljakutsed on laias laastus samad: kuidas viia meie ülikoolid maailma top saja sisse. Parim majanduspoliitika on hariduspoliitika ja ettevõtted ei saa olla keerukamad või rahvusvahelisemad, kui on meie koolid või ülikoolid,» rääkis Pärna, kes on seisukohal, et ainult maksupoliitiliste hoobadega ei ole majanduskasv saavutatav. «Maks on ikkagi kirss tordi, tort on eraldi teema,» märkis ta. 

Lakmuspaberiks Balti riikide pealinnade jaoks peab ettevõtja aga seda, kes neist suudab rahvusvaheliseks linnaks muutuda. «Mida iganes see siis tähendab - transpordiühendusi või pehmet mõju maailmas. Üks on selgelt Eesti e-lugu ja e-residentsus, teine on aga selgelt Teeme ära! ja see, kuidas me püüame mingeid maailma väljakutseid oma teadmisega lahendada,» sõnas Pärna.

Telesaates osalenud ettevõtja soovitus lätlastele oli aga, et kui nad üldse tahavad kedagi eeskujuks võtta, siis tuleks lähinaabritest kaugemale vaadata. «Minu soovitus oli see, et kui te tahate kuskilt õppida, siis ärge jäljendage ainult ühte riiki, vaadake laiemalt. Vaadake Taanit näiteks. Majandusstruktuuri mõttes on neil selliseid ägedaid ettevõtteid nagu logistikas Maersk, lastemänguasjades Lego, tehnikas Bang & Olufsen, tuuleenergias Vestas,» loetles Pärna.

Ka juhtis ta tähelepanu sellele, mida tihti spordis välja tuuakse: sa saad selleks, kellega sa end võrdled. See peab paika ka majandusest rääkides. «Kui võrdled end maailma parimatega, siis on lootust, et võib-olla saad Gert Kanteri kombel endale medali. Kui sa aga vaatad, kas me oleme eelviimane või viimane ja võrdled, kes seal on kellest mööda läinud, siis sinna sa jäädki,» märkis ettevõtja. Nii tulekski pigem võrrelda end Taani, Rootsi ja Soomega või ka Aasia linnriikidega.

-Eestiski võiks midagi sellist toimuda

Omaette tunnustab endine Arengufondi juht siiski seda, et lätlased on majanduskasvu temaatika nii korralikult käsile võtnud ning algatanud üleüldse ühiskonnas selleteemalise diskussiooni. «Mis on tegelikult selle asja suurem väärtus, on see, et on võetud aeg ja püütud hakata laiemapõhjaliselt nende asjade üle diskuteerima,» märkis Pärna, kes leiab, et midagi sarnast võiks julgelt ka Eestis ette võtta, iseäranis arvestades valitsuse vahetuse konteksti. «Seda oleks juba puhtalt kaasamise pärast vaja,» märkis ta.

Illustreerimaks seda, et Läti rahvustelevisioonis aset leidnud debatis osalejad võtsid arutelu tõsiselt, tõi ta välja, kuidas kolme omavahel diskuteerinud laudkonna - töösturite, idufirmade ja keskpanga - esindajate hulgast hakkasid enim silma just idufirmad, kuna tulid saatesse väga hea ettevalmistusega. Muuhulgas tulid nad välja konkreetselt kuuest punktist koosneva nägemusega. «Näiteks tahavad teha tehnoloogialinnakut, oma kõrgharidust rahvusvaheliseks,» loetles Pärna mõnda nende ettepanekutest.

Saates «Suur küsimus», mida Läti rahvustelevisioon on viimastel aastatel kord-paar aastas läbi viinud, lahatakse Läti ühiskonda parasjagu põletavaid teemasid. Selle järgi on ka saade oma nime saanud. Tegemist on mõnevõrra sarnase formaadiga nagu ETV «Foorum», kuid teemadega minnakse ehk rohkem süvitsi.