IMF-i eksperdi hoiatus Eesti valitsusele: maksusüsteem jäägu lihtsaks

Enriko Aav, Rahvusvahelise Valuutafondi eelarveosakonna juhtiv maksuekspert Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juhtiva maksueksperdi Enriko Aava hinnangul peaks ka Eesti uue valitsuse eesmärgiks olema maksusüsteemi hoidmine lihtsana, et ei kaoks side inimeste ja riigi vahel.

«Eesti paistab olevat oma maksusüsteemi korraldamisega üsna edukalt hakkama saanud. Ma arvan, et meie maksusüstseem on veel suhteliselt lihtne. Ta on küll läinud ajaga keerukamaks, kuid on olnud nätek kaks viimast aastat kõige konkurentsivõimelisem maksuüssteem OECD riikide seas,» ütles igapäevaselt Washingtonis leiba teeniv Enriko Aav videosilla vahendusel tänasel majandusjulgeoleku konverentsil.

«Loodan, et ka uus valitsus suudab säilitada maksusüsteemi konkurentsivõimelisuse. Mitte esikoht ei peaks olema eesmärk, aga Eesti võiks kuuluda ikkagi nende riikide hulka, mille maksusüsteemid n lihtsad,» lisas Eesti maksuameti endine peadirektor Aav.

Eesti teiseks eeliseks on muidugi maksude kogumise tehnoloogiline arendatus. Selle tulemusel on Eesti esikohal kulude osas, kui palju ühe maksueuro kokkukogumiseks kulub.

«Aga peale selle tuleb mängu ka julgeolekuaspekt, kuna infotehnoloogia avab võimaluse mitmetele riskidele,» märkis Enriko Aav.

Esmalt tõigi ta esile võimaluse, et valitsejatel võib tekkida kiusatus muuta maksude arvutamine  keeruliseks, kuna arvutite jaoks ei ole probleemiks keeruliste algoritmide rakendamine.

«Näiteks initsiatiiv luua väga segane maksuvaba palgaosa määramine individuaalselt igale maksumaksjale,» tegi Aav selge viite praeguse Eesti valitsuse plaanidele.

Tekib nimelt oht, et maksumaksja ei saa ise enam aru, kuidas ta peaks oma maksu arvutama ja ühiskonda panustama. «Kardan, et kokkuvõttes viib see distantsi suurenemisele kodaniku ja riigi vahel,» sõnas Aav.

Aava sõnul on maksud otsene side ühiskonna ja kodaniku vahel. «Maksuvaba palga kehestamise probleem on selles, et võib juhtuda, et enamik riigi rahvast ei olegi enam riigi ülalpidamisega seotud. Nad lihtsalt ei maksa maksu ja neil pole omanikutunnet oma riigi suhtes,» märkis maksuekspert.

Ühe ohuna seoses tehnoloogia arenguga tõi ta välja küberrünnakud – kas ja millal need suudavad riigi rahaallikad tasalülitada või peatada.