/nginx/o/2010/03/02/325112t1h58ce.jpg)
Geneetiliselt muundatud põllukultuuride alune külvipind kasvas möödunud aastaga 10 protsendi võrra 148 miljoni hektari peale, mis võrdub ligikaudu 10 protsendiga globaalsest külvipinnast.
Geneetiliselt muundatud toit tungib peale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates aastast 1996, mil geneetiliselt muundatud (GM) põllukultuuride tööstuslik kasvatamine ametlikult alguse sai, on kiiremat kasvu varem nähtud vaid ühel aastal.
Rahvusvahelise GMOde kasutuselevõttu edendava agentuuri International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications (ISAAA) andmetel külvasid mullu GM põllukultuure 15,4 miljonit põllumajandustootjat 29 riigis.
Kümnes riigis oli tootmise all enam kui 1 miljon hektarit. Teistest kaugel ees on siiani USA 66,8 miljoni hektariga, järgnevad Brasiilia ja Argentina vastavalt 25,4 ja 22,9 miljoni hektariga.
Suurima kiirenduse esikümne riikidest tegi Brasiilia, külvates eelnenud aastaga 19 protsenti rohkem GM põllukultuure.
ISAAA president ja biotehnoloogiliste kultuuride – nagu ta neid nimetada eelistab – jõuline eestkõneleja Clive James ütles, et Brasiiliast kujuneb tulevikus GM kultuuride kasutuselevõtu vedur.
«Arengumaad kasvatasid 2010. aastal 48 protsenti biotehnoloogilistest kultuuridest maailmas ning ületavad aastaks 2015 külvipinnalt tööstusriike,» ütles James.
«On selge, et nimetatud tehnoloogia tööstusliku arengu teise kümnendi ülejäänud aastail tuleb hektarite osas kõige dramaatilisem kasv Ladina-Ameerikast ja Aasiast.»
Ta ennustas, et aastaks 2015 võtavad biotehnoloogilised kultuurid omaks veel 12 riiki, misläbi GM-maid oleks kokku 40 ja globaalne külvipind 200 miljonit hektarit.
Praegu on pildis peamiselt neli kultuuri: mais, sojaoad, puuvill ja raps. GM kultuuride tähtsaimad omadused on kõrge herbitsiidi-taluvus (mis võimaldab farmeritel piserdada neid võimsate umbrohutapjatega nagu näiteks Monsanto RoundUp) ning tugev vastupanuvõime kahjuritele, mis vähendab keemiliste pestitsiidide kasutamise vajadust.
ISAAA analüüsi alusel on järgmine suur samm põuakindel mais – võib-olla juba tuleval aastal – ning biotehnoloogiline riis aastaks 2013.
GM nisu väljaarendamine venib teaduslike probleemide tõttu, kuna selle genoom on eriliselt keerukas. Väga tugev on ka tarbijate vastuseis.
James usub aga, et on täheldanud põllumeeste ja uurijate südamete soojenemist GM nisu suhtes ning on täis ootust, et aastal 2017 läheb tootmine käima.
«Nisu külvipind on languses, kuna ta ei suuda võistelda biotehnilise maisiga,» ütles James. «Viimase kaheksa aastaga on nisu tootlikkus kasvanud 4 protsenti, maisi tootlikkus aga 14 protsendi võrra.»
Milliseid GM kultuure aastaks 2015 veel tootmisse on oodata?
1. Kartuleid, mis on resistentsed peamise kartulihaiguse, hilise närbumistõve suhtes (mis põhjustas Iirimaa 1845. aasta näljahäda).
2. Parandatud agronoomiliste ja kvaliteediomadustega suhkruroog.
3. Haigustekindel banaan.
4. Putukakindlad baklažaanid, tomatid, brokkolid ja kapsad.
5. Veel mõned kultuurid, mida kasvatatakse maailma vaesemates kantides: näiteks kassaava, maguskartul, kaunviljad ja maapähkel.
Copyright The Financial Times Limited 2011.