Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

KAPO: Venemaa suurim ekspordiartikkel on korruptsioon (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eerik Heldna, Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja
Eerik Heldna, Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Foto: Sander Ilvest / Postimees

Venemaa on üks väheseid maailma riike, mis on suutnud korruptsiooni keerata teatud määral oma tugevuseks, leiab Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna.

«Kui enamuse riike korruptsioon hävitab, siis Venemaa jaoks on see suurim ekspordiartikkel. See on kordades suurem ekspordiartikkel kui gaaas või nafta. Nad on kordades selle läbi suutnud kehtestada oma majandushuvisid maailmas,» ütles Eerik Heldna täna Tallinnas toimuval majandusjulgeolekukonverentsil.

Heldna sõnul kasutab Venemaa majandust teiste riikide mõjutushoovana, mis ei ole iseenest harukordne – iseasi on, kuidas seda tehakse.

«Meie suur idanaaber on paraku võtnud selleks kasutusele kriminaalsed meetodid – on need siis ähvardused ja väljapressimised või rahalaevad.  Kõik Venemaa strateegilised majandusharud on eriteenistuste kontrolli all,» tõdes Heldna. «Venemaast teeb unikaalse nähtuse veel organiseeritud kuritegevuse, võimu, majanduseliidi ja eriteenistuste absoluutne läbipõimumine. Paljud lääneriigid pole sellega hakkama saanud.»

Kolm põhilist majandusvaldkonda, millele kapo praegu Eestis erilist tähelepanu pöörab, on IT, transiit ja energeetika.

«Tegeleme juhtumitega, kus ühe mõjuvõimsa grupi kitsastest ärihuvidest lähtudes hakatakse langetama üht või teist otsust. See on majandusjulgeolekut ohustav korruptsioon, mis võib esineda  üksikute kuritegude kaudu, kuid tegelikult on toimunud süstemaatiline riigi iseseisvuse hävitamine,» märkis Eerik Heldna.

Kapo pöörab tähelepanu vtema sõnul aid üksikutele – aastas viiele kuni seitsmele – korruptsioonijuhtumile, kuid need võivad mõjutada riigi strateegilisi majandusotsuseid järgnevaks 10-20 aastaks.

Tagasi üles