Maanteeamet keeldub jagamast eraparklatele sõidukiomanike andmeid

Citypark parkla. Foto: Liis Treimann / Postimees

Maanteeamet leiab oma vastuses õiguskantslerile, et ei saa hoolimata viimase soovitusest hakata väljastama eraparklatele parkimisvõlglaste andmeid.

«Maanteeamet, olles teemat põhjalikult analüüsinud, ei näe kahjuks võimalust hakata eraõiguslikele isikutele, eeskätt eraparklatele, arvestades muuhulgas kehtivat õiguslikku raamistikku, andmeid väljastama ka lähiajal,» öeldakse maanteeameti peadirektori Priit Sauki allkirjastatud vastuses õiguskantslerile.

Maanteeamet leiab oma põhjalikus selgituses, et maanteeamet kui liiklusregistri pidaja pakub avalikke teenuseid, millest üks on ka liiklusregistri andmete väljastamine, aga seda avalikes huvides.

«Liiklusregister on informatiivne andmekogu, mida eelkõige riik ise, aga ka kohalikud omavalitsused, kohtutäiturid, notarid ja muud sarnased isikud kasutavad oma seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks. Kui maanteeamet asuks abistama eraparklaid, peaks ta võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt asuma abistama põhimõtteliselt kõiki tsiviilsuhetes tegutsevaid isikuid, sealhulgas näiteks inkassoettevõtteid,» märgib amet oma kirjas.

Samas põhjendab amet, et kui ta hakkaks andmeid edastama kõigile tsiviilsuhetes tegutsevatele isikutele, kaoks tal kui liiklusregistri vastutaval töötlejal ja andmete omanikul põhimõtteliselt võimalus andmete kasutamist reaalselt kontrollida.

«Oleks mõeldamatu olukord, kus iga erahuvides tegutsev isik väidab liiklusregistri pidajale, et tal on tekkinud eraõiguslik nõue mõne sõidukiomaniku vastu või tegeleb ta eraparkla haldamisega, ja maanteeamet peaks põhimõtteliselt igale soovijale ka andmed väljastama. On selge, et liiklusregistri pidamise eesmärgiks ei saa pidada sõidukiomanike tuvastamise hõlbustamist eraõiguslikul eesmärgil – selline ei ole täna ega ole ka olnud varasemalt liiklusregistri pidamise eesmärk. Samuti on selge, et eraparklate eesmärgid ei seondu erinevalt maanteeametist avalike huvide täitmisega, vaid tulu teenimisega parkimisvõimaluste loomiselt,» öeldakse kirjas.

Maanteeamet viitab, et ühestki kehtivast seadusest ei tulene ametile kohustust eraõigussuhte poole väljaselgitamise lihtsustamiseks, sellele kuidagi kaasa aitamiseks või muul viisil eraõigussuhtes tegutsevate isikute abistamiseks.

«Kui aga seadusega muuta liiklusregister juurdepääsetavaks erasektorile, eeldab see kehtiva seaduse, praktika ja tõlgenduse muutmist nii, et kogu erasektor oleks seaduse ees võrdne. Sellise muudatusega peab kindlasti muuhulgas kaasnema ka mõjuanalüüs, millest nähtuks, kas ja mil määral mõjutab liiklusregistri andmete erasektorile kättesaadavaks tegemine ühiskonna turvalisust ja inimeste heaolu. Kui seadusandja otsustaks eraparklatele ja kogu erasektorile anda vaba ligipääsu liiklusregistrile, tuleks muuhulgas hinnata, kuidas see mõjutaks usaldussuhet riigi ja eraisikute vahel,» öeldakse kirjas.

Maanteeamet viitab ka struktuurimuudatustele ning lisakuludele, kui ta peaks hakkama väljastama andmeid vastavalt päringutele ning samas tagama ka nende andmete töötlemise üle järelvalve. «Maanteeamet on välja arvutanud, et näiteks 3000 taotluse puhul ühes kalendrikuus oleks aastane rahaline kogukulu umbes 310 000 eurot,» viitab amet.

Lisaks võib ka arvata, et andmetele ligipääsu võimaldamine tekitaks paljude sõidukiomanike pahameelt maanteeameti vastu. «Maanteeamet võib kogemuse põhjal väita, et seejärel hakkaks sõidukiomanikelt laekuma massiliselt kaebusi ja vaideid, mida maanteeamet peaks hakkama menetlema, mis omakorda jällegi oluliselt suurendaks halduskoormust,» viitab amet.

Maanteeamet toob esile, et parkimistasu maksmise tagamiseks on tõhusamaid vahendeid, kui tagantjärele hakata leppetrahvinõudeid esitama ning nõuete adressaate riigi ja liiklusregistri abiga taga otsima.

«Selleks tuleks parklatesse paigaldada näiteks tõkkepuud, mille abil takistatakse parklast väljasõitu enne parkimistasu maksmist. Kui minna näiteks autoteenindusse, -pesulasse või rehvivahetusse, ei saa sealt üldjuhul enne teenuste eest tasumist lahkuda. Miks ei saa eraparkla oma äritegevust samamoodi korraldada?» küsib amet oma kirjas õiguskantslerile.

Amet nõustub, et parkimislepingu rikkujad ei pea leppetrahvist pääsemiseks saama pugeda privaatsusõiguse taha, kuid küsib, kas suhteliselt väheste lepingurikkujate käitumine õigustab nn «registrikraanide» avamist.

«Maanteeameti hinnangul on vägagi küsitav, kas registriandmete kättesaadavaks tegemine on käesoleval juhul proportsionaalne meede. Arvestada tuleb, et kõne all ei ole mitte olulised avalikud huvid nagu näiteks riiklik julgeolek, vaid suhteliselt väikses summas - 20-30 eurot - leppetrahvinõuded eraõigussuhtes,» märgib amet.

«Maanteeamet on leidnud, et eraparklate võimalik huvi sõidukiomanike andmeid saada ei kaalu üles sõidukiomanike õigust privaatsusele ja seda eelkõige põhjusel, et eraparklal on võimalik oma eesmärki, milleks eelkõige on mõistagi kasumi teenimine, saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene,» lisab amet.

Maanteeamet viitab, et mitmetes riikides on liiklusregistrid avalikud, aga Eestis on see teema seni teisiti reguleeritud ja selle muutmiseks oleks vaja poliitilist otsust. «See on aga eelkõige poliitiline otsus, mille arutamisel saaks ka maanteeamet oma ekspertarvamuse öelda. Maanteeameti hinnangul aga peakski selline põhimõtteline küsimus, nagu seda on liiklusregistri andmete avatus või suletus, olema reguleeritud selgesõnaliselt seaduse tasandil,» leiab maanteeamet.

Õiguskantsler Ülle Madise pöördus mais ja juuni alguses maanteeameti poole ettepanekuga hakata eraparklatele väljastama liiklusregistrist sõidukiomanike andmeid ning palus esimesel võimalusel vastust selle täitmise kohta.

Muuhulgas peab maanteeamet välja selgitama, kas ametil on ressurssi korraldada tõhusat järelevalvesüsteemi, veendumaks, et väljastatavaid andmeid kasutatakse eesmärgipäraselt ja kooskõlas muude isikuandmete töötlemise nõuetega.

Eraparklate sisekontrollisüsteem ei ole ilmselgelt piisavalt tõhus järelevalvemeetod, millele on tähelepanu juhtinud ka andmekaitse inspektsioon oma maikuises kirjas maanteeametile, märkis maanteeamet.

Maanteeamet peab ka välja selgitama, kui palju andmete väljastamise taotlusi ametile esitama hakatakse, ja siit omakorda välja arvutama täiendava vajamineva ressursi – täiendavad tööjõukulud ja muud.

Mai lõpus ütles ka andmekaitse inspektsioon, et parkimisvõlglaste teabe väljastamisel tuleb olla väga ettevaatlik ning maateeamet peab väga selgelt näitama, kuidas tagab selle, et kui eraparklad küsivad ametilt parkimisvõlglaste leidmiseks sõidukiomanike andmeid, ei rikutaks nende privaatsust.