/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2016/02/26/5097681t1h35e3.jpg)
Finantskriisi ajal lõhkenud kinnisvaramulli taustal on üha suurem osa noortest hispaanlastest otsustanud üürituru kasuks, hüljates vanemate põlvkondade seas levinud oma kodu ostmise ideaali, kirjutab Bloomberg.
Kinnisvarakriis andis hispaanlaste oma kodu ostmise traditsioonile mõjuva hoobi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Noorte hispaanlaste jaoks ei ole enam olemas omandikultuuri, nad ei näe üürimist enam halva asjana,» ütles Hispaania suurima kinnisvarainvesteeringute fondi Merlin Properties tegevjuht Ismael Clemente.
Kinnisvarakrahh ning sellele järgnenud pankade raskustest välja aitamine on sundinud noori kahtlema neile õpetatud tarkuses, mille järgi on hispaanlase maja mitte ainult kodu, vaid ka säästude pelgupaik. Kriis suurendas hüppeliselt töötust, seehulgas eriti noorte töötust ning viis endaga kaasa turvalist tööd ja palka puudutava majandusliku kindluse.
«Oma kodu omamise idee oli Hispaanias peaaegu religioosse tähtsusega, kuid see on terve põlvkonna noorte inimeste jaoks muutunud, kuna nad on näinud inimesi oma kodusid kaotamas ning olnud tunnistajaks kinnisvarahindade kukkumisele ja laenuvõimaluste kokkutõmbumisele,» ütles kinnisvaraportaali Idealista kaasasutaja Fernando Encinar.
«See on muutnud üürimise palju ahvatlevamaks, eriti suurlinnades nagu Madrid ja Barcelona,» lisas ta.
Muutuste taga on pikka aega kestnud kinnisvarabuum ja selle kokkukukkumine, mis tõi endaga kaasa rängad tagajärjed. Hispaania sai 2002. aastal eurotsooni liikmeks, mis viis alla pikaajalised intressid ning üha rohkem inimesi otsustasid võtta kinnisvara soetamiseks laenu. Buumi tipus ehitati Hispaanias rohkem maju kui Saksamaal, Prantsusmaal ja Suurbritannias kokku. Ühtlasi olid lakke jõudnud ka kinnisvarahinnad- vahemikus 2003-2008 kallinesid need 71 protsenti, kukkudes pärast tippu 31 protsenti. Uuesti hakkas kinnisvara Hispaanias mõõduka tempoga kallinema alles 2014. aastal.
Üürikodude osakaal oli aastal 2000 9 protsenti, aastaks 2015 oli nende osakaal aga vahepeal toimunud muutuste tõttu kasvanud 25 protsendile. Mullu üürisid kodu 22 protsenti hispaanlastest, buumi harjal, 2007. aastal, oli see näitaja 19 protsenti.