/nginx/o/2011/02/23/522190t1hbb3a.jpg)
Kui viis ja pool aastat tagasi Eestis tagatisrahaga joogipakendite käitlemise süsteem käivitus, siis suhtusid nii mõnedki sellesse ettevõtmisesse ehteestlasliku umbusuga, kirjutab Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Peeter Raal.
Rauno Peeter Raal: taara tagastajate kiituseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi silmnähtavat tulemust ei loodetud alguses nii pea näha, on tänaseks kokku kogutud ja taaskasutusse suunatud üle miljardi ühekordse kasutusega joogipakendi. See on kogus, mida võib võrrelda pakendeid tihedalt täis tuubitud kaheksa Olümpia hotelliga.
Eesti elanikud on aasta-aastalt muutunud keskkonnateadlikumaks ja tühja joogitaara tagastamine kaupmehele on muutunud iseenesestmõistetavaks.
Kui Eesti Pandipakend kogus oma esimesel tegutsemisaastal taaskasutusse suunamiseks kokku 166 miljonit ühekordse kasutusega joogipakendit ehk keskmiselt 64 protsenti aasta jooksul müüki pandud joogipakenditest, siis möödunud aastal koguti kokku juba 206 miljonit pakendit.
Taara ei vedele enam metsa all
Siinkohal tuleb tarbijate kiituseks ära märkida seda, et tagastamise protsent on märksa suurem, kui plastpudelite puhul seadusega ette nähtud 75 protsenti. Tegelik tagastus on koguni üle 90 protsenti. Selle tulemust võib ka igaüks linnapildis ja looduses märgata – taara ei vedele pargis pingi all ega metsarajal.
Enamiku tarbijate jaoks lõpeb tühja joogipakendi teekond ning huvi selle edasise saatuse vastu taaraautomaati söötmisega ja pandi lunastamisega.
Kuid tegelikult toimub taaraga palju enamat. Kõik kokkukogutud tagatisrahaga pakendid veetakse Eesti Pandipakendi keskusesse Jõelähtmele. Ühekordsed klaaspudelid loetakse üle, sorteeritakse värvi järgi ära ja saadetakse edasi Järvakandi klaasitehasesse, kus klaas sulatatakse ja toodetakse uued pudelid või supipurgid.
Plastpudelist saab fliis
Plastpudelid saadetakse Euroopas (sh Eestis) asuvatesse ümbertöötlemistehastesse, kuus need helvestatakse.
Helvestest tehakse graanulid ja nendest omakorda uued pudelid ja tekstiilitooted. Pudelitest jahvatatud plasthelbed on populaarse rõivamaterjali fliisi põhikomponent.
Alumiiniumpurgid pressitakse kokku ja saadetakse Inglismaale Warringtoni, kus asub üks Euroopa kahest suurimast alumiiniumi ümbersulatamistehasest.
Sinna suundub Eestist igal aasta umbes 1300 tonni alumiiniumpurke, kus need sulatatakse 710kraadises kuumuses. Saadud sulamist toodetakse taas uued purgid või detaile autodele, külmkappidele, televiisoritele jne.