Euroopa Komisjon avaldas täna ülevaate hinnangutest Euroopa Investeerimiskava nurgakiviks oleva Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) senisele toimimisele. Kõnealused hinnangud toetavad komisjoni ettepanekut pikendada EFSI kestust ja suurendada selle mahtu. Muuhulgas tuleb sealt välja, et Eesti on Junckeri plaanina tuntud fondist enim kasu saav riik.
Eesti on Junckeri fondi suurim kasusaaja
Nii Euroopa Komisjoni, Euroopa Investeerimispanga kui ka sõltumatu audiitorfirma Ernst&Young leidsid oma hinnangutes, et EFSI on juba suurendanud rahastamise kättesaadavust ning kaasanud erakapitali. Ka toodi neis hinnanguis välja valdkonnad, kus investeerimiskava võiks tõhustada.
Euroopa Komisjoni asepresidendi Jyrki Kataineni sõnul on kaasatud pärast esimest aastat juba 154 miljardit eurot, arvestades, et kolme aasta peale lootis Komisjon selle summa kasvatada esialgu 315 miljardi euro peale. Raha on investeerimiskavast saanud 27 liikmesriiki ning nende projektidega toetatakse 380 000 väikeettevõtet.
Kui võrrelda investeeringute mahtu SKPga, siis on Eesti täna avaldatud andmete kohaselt EFSIst enim kasu saav riik. Eestis rahastatakse EFSIst Tallinna lennujaama ajakohastamist, mis hõlmab erinevaid investeeringuid eesmärgiga parandada keskkonna- ja ohutusnäitajaid, vähendades praegust ülekoormatust ja arvestades liiklusmahu edasist kasvu. Projekti väärtus on 30 miljonit eurot ning see peaks aitama kaasata ligikaudu 48 miljoni euro ulatuses investeeringuid.
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamiseks on Euroopa Investeerimisfond kinnitanud 4 lepingut finantsvahendajatega (KredEx, Pohjola Bank, Swedbank). Rahastamise maht on kokku 66 miljonit eurot ja see peaks aitama kaasata üle 533 miljoni euro ulatuses investeeringuid. Seda toetust saavad kasutada ligikaudu 2100 väikeettevõtet ja idufirmat.
Eespool nimetatud kolme hinnangu peamisi järeldusi on juba käsitletud komisjoni ettepanekus pikendada EFSI kestust ja suurendada selle mahtu kaks korda, pikendades esiteks selle kasutamist 2020. aasta lõpuni ja suurendades investeeringute kogueesmärki 315 miljardilt eurolt vähemalt poolele triljonile eurole.
Ettepanekus pannakse suuremat rõhku erasektori panusele ning suurendatakse projektide valiku läbipaistvust. ELi liikmesriikide majandus- ja rahandusministrid arutavad komisjoni ettepanekut oma 6. detsembri kohtumisel.