Padi, tups, snus, moka- või huuletubakas. Kas heal lapsel palju nimesid? Paraku mitte.
Sirje Niitra: tups tundub nii süütu
Huule alla pistetav pulbertubakakotike, mis viimasel ajal noorte seas levima on hakanud, ei suitse ega haise ning tundub sellisena sigaretist märksa ohutum. Vanemad ja õpetajad ei märka, loodavad selle tarvitajad.
Mõnevõrra on see kindlasti ka moeasi. Kui vanema klassi poisid teevad, siis tahaks ju ise ka tegijate hulka kuuluda. Nagu mõne aja eest vesipiip, tundub nüüd huuletubakas trendikas olevat. Pealegi on see ju veel rohkem keelatud kui sigaretid, sest poest ei saa seda osta isegi täiskasvanud. Aga kõik, mis keelatud, tundub noortele proovimist väärt.
Uuringud näitavad, et kui suitsetamine on teismeliste seas vähenema hakanud, siis huuletubaka nätsutamine kogub tuure. Üks tervisele kahjulik sõltuvus on teisega asendatud. Äkki aitaks see, kui näidata koolides neid kohutavaid pilte vähist puretud paistes huultest, mis netis leida?
Kuidas võidelda millegagi, mis nagunii juba keelatud? Tunnistagem, et see on raske. Ehk peaks ühise Euroopa raames taotlema snus’imüügi keelustamist ka Rootsis? Või hakata sadamas turistide kotte läbi otsima? Lihtsam oleks vist kodus lastega rääkida ja nende tegemistel silm peal hoida.