Ta ütles, et kalatöötlejad müüvad jaekettidele kala 11-12 euroga kilo ning siin ei ole vahet, kas müüakse kohalikele jaekettidele või Eestist välja. «Mis kulutused siis sinna juurde tulevad, et see juurdehindlus on ligi sada protsenti. Kas tõesti siis laokulud, logistikakulud on nii kallid, et see juurdehindlus peab olema nii suur?» küsis Noormägi.
Tema sõnul oli kalaliidul tänasega sarnane olukord Rimiga ka seitse aastat tagasi. «Siis juhtus nii, et see asi muutus ikkagi massiliseks, tulid igasugused lisalepingud, millega hakati ettevõtetelt nõudma mingeid logistika-, boonus- ja lepingutasusid. Siis me ei saanud muud moodi, kui võtsime appi advokaadibürood,» kirjeldas Noormägi. Tema sõnul selle tulemusena Rimi mõnevõrra leevendas oma lepingutingimusi.
Pärast eilset ERRi uudist ütlesid nii Rimi kui Prisma, et kalaliidu väited nii koostöö lõpetamise kui juurdehindluse kohta on ekslikud.
Rimi: me ei ole turul kõige kallimad
Rimi pressiesindaja Katrin Bats ütles, et neile teadaolevalt ei ole viimasel ajal keegi, kellelt nad kala hangivad, sh kalaliidu liikmed, oma lepinguid jaeketiga lõpetanud. «On arusaadav, et liidu esindajad oma liikmete eest seisavad, ent sel juhul oleks oodanud pigem otsekontakti Rimiga, et probleemist rääkida,» märkis Bats. Ta lisas, et jaekett on igasuguseks sellesisuliseks vestluseks avatud.
Ka märkis ta, et neil on arusaamatu ka kalatoodete juurdehindluse väide. «Sedavõrd suur juurdehindlus, millest räägiti, ei oleks isegi mitte mõistlik,» sõnas Rimi pressiesindaja. Ta ütles, et kala on üks selline kategooriagrupp, mille hindu jaekett ise konkurentidega võrdleb ning viimastel andmetel polnud Rimi sugugi kõige kallim pakkuja. «Sealjuures tuleb öelda, et sisseostuhind on turul ilmselt üsna sarnane,» lausus Bats.