Postimees selgitab: kas tõesti ei saa Rimist ja Prismast enam Eesti kala osta?

Kalalett Rimis Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Eile jõudis meediasse väide, et kalaliit on lõpetanud koostöö Rimi ja Prismaga, kuna jaeketid lisavad poeletil olevale kalale liiga suurt juurdehindlust ning viivitavad arvete maksmisega. Kuna jaekettide endi jaoks tuli see väide üllatusena, uuris Postimees, mis siis tõele vastab.

Eile kirjutas ERRi uudisteportaal, et kalaliidu sõnul on nende liikmed lõpetanud koostöö Rimi ja Prisma kettidega, kuna nende juurdehindlused on liiga suured ja ebaõiglased kalatöötlejate jaoks. Kuigi täna hommikuks oli Postimehega rääkinud kalaliidu juhi Valdur Noormägi jutt juba muutunud - ta väitis, et Prismaga ei ole keegi koostööd lõpetanud, küll aga Rimiga -, käis eile siiski jutt kahest ketist.

«Meie kalaletid oleksid tunduvalt rikkalikumad, kui ketistumine oleks väiksem. Praegu on nii, et kõik kaubandustingimused seavad meile ette supermarketid. Kui te võtate need tingimused, mis ettevõtetel peale surutakse, siis need ei ole kõigile firmadele vastuvõetavad. Näiteks me lõpetasime koostöö Rimi ja Prismaga, kelle tingimused on täielikult vastuvõetamatud,» rääkis Noormägi eile kalatarbimise uuringut tutvustaval pressikonverentsil. 

-Terve rida Pärnu kalatöötlejaid lõpetasid koostöö Rimiga

Täna hommikul ütles Noormägi, et kalaliidu liikmed on koostöö Rimiga lõpetanud sellepärast, et jaeketi nõuded ei ole ettevõtjatele enam vastuvõetavad. Tema kinnitusel tegid seda mõnda aega tagasi näiteks terve rida Pärnu ettevõtteid, kes töötlevad mageveekala. «Siin on ikkagi tõsi taga. Siin on paar väikeettevõtjat, kes tahavad Rimiga neid lepinguid ära katkestada, kuna nad ei suuda neid trahve ära maksta,» märkis kalaliidu juht.

Noormägi jääb väite juurde, et jaekettide hinnakujundus on kalatöötlejatele ebaõiglane. «Te võite minna Rimi kauplusse vaatama kohafileed, mis maksab 27 eurot kilo. See ei ole normaalne. Kalatöötlejad teavad väga hästi neid väljamüügihindasid. Kusjuures Stockmannis oli veel kallim, seal oli 30 eurot kilo,» rääkis Noormägi. 

Ta ütles, et kalatöötlejad  müüvad jaekettidele kala 11-12 euroga kilo ning siin ei ole vahet, kas müüakse kohalikele jaekettidele või Eestist välja. «Mis kulutused siis sinna juurde tulevad, et see juurdehindlus on ligi sada protsenti. Kas tõesti siis laokulud, logistikakulud on nii kallid, et see juurdehindlus peab olema nii suur?» küsis Noormägi.

Tema sõnul oli kalaliidul tänasega sarnane olukord Rimiga ka seitse aastat tagasi. «Siis juhtus nii, et see asi muutus ikkagi massiliseks, tulid igasugused lisalepingud, millega hakati ettevõtetelt nõudma mingeid logistika-, boonus- ja  lepingutasusid. Siis me ei saanud muud moodi, kui võtsime appi advokaadibürood,» kirjeldas Noormägi. Tema sõnul selle tulemusena Rimi mõnevõrra leevendas oma lepingutingimusi.

Pärast eilset ERRi uudist ütlesid nii Rimi kui Prisma, et kalaliidu väited nii koostöö lõpetamise kui juurdehindluse kohta on ekslikud.

Rimi: me ei ole turul kõige kallimad

Rimi pressiesindaja Katrin Bats ütles, et neile teadaolevalt ei ole viimasel ajal keegi, kellelt nad kala hangivad, sh kalaliidu liikmed, oma lepinguid jaeketiga lõpetanud. «On arusaadav, et liidu esindajad oma liikmete eest seisavad, ent sel juhul oleks oodanud pigem otsekontakti Rimiga, et probleemist rääkida,» märkis Bats. Ta lisas, et jaekett on igasuguseks sellesisuliseks vestluseks avatud.

Ka märkis ta, et neil on arusaamatu ka kalatoodete juurdehindluse väide. «Sedavõrd suur juurdehindlus, millest räägiti, ei oleks isegi mitte mõistlik,» sõnas Rimi pressiesindaja. Ta ütles, et kala on üks selline kategooriagrupp, mille hindu jaekett ise konkurentidega võrdleb ning viimastel andmetel polnud Rimi sugugi kõige kallim pakkuja. «Sealjuures tuleb öelda, et sisseostuhind on turul ilmselt üsna sarnane,» lausus Bats.

Prisma Peremarketi kaubandusdirektor Teemu Kilpiä sõnul tekitas kalaliidu avaldus neis väga suurt hämmingut, kuna esiteks ei vastanud tõele ükski esitatud väide ja teiseks pole kalaliit nende poole ka kordagi pöördunud, et võimalikest probleemidest rääkida. 

«Võtsime eile ühendust ka kalaliiduga ning oleme omalt poolt saatnud hr Valdur Noormägile kirja, et kohtumise aeg kokku leppida. Loodame sel kohtumisel saada täpsema ülevaate Kalaliidu muredest ja asuda neid siis ühiselt konstruktiivselt lahendama,» selgitas Kilpiä.

Seda, et kalaliit suhtles Prismaga omavahel ning leppis lähinädalateks ka kokkusaamise kokku, kinnitas ka Valdur Noormägi. «Ilmselt istume [kalatöötlemis] ettevõtete ostujuhtidega koos Prismaga maha ja me hakkame nendega läbi rääkima,» ütles ta.

-Kalaliit tahab tervet rida muutusi

Lisaks suurtele juurdehindlustele ei ole kalaliit nõus ka sellega, et kettide omatooted, mis on tellitud sarnastest tehastest nagu bränditooted, müüakse märksa odavamalt. «Ta ei ole aus kauplejate suhtes,» ütles Noormägi. Ka teevad kalaliidule muret liiga pikad arvete tasumise tähtajad. «Siin maksetähtaegade osas tehti ka Prismale liiga, sest Prisma tavaliselt maksab olenevalt tootest 21-22 päeva. Rimil on 40 päeva, Maximal on mõnel tootel 60 päeva,» kirjeldas kalaliidu juht. 

Ka ootavad Noormägi sõnul kalaliidu liikmed, et jaeketid peaksid kinni ka ausa kauplemise kokkulepetest. Meie soovunelm on, et suhtlemine kaubanduskettidega muutuks inimlikumaks ja lõppeks ära kaubanduskettide diktaat. Praegu on see kauplemine ainult ühes suunas. Kauplemistingimused peaksid ikkagi olema mõlemale poolele vastuvõetavad ja läbiräägitavad,» põhjendas Noormägi.

Muuhulgas ütles kalaliidu juhatuse esimees olukorda selgitades, et kalaliit ise ei osta ega müü midagi, seda teevad nende liikmed, kelleks on suurem osa Eesti kalatöötlejatest ja mõned kalakasvatajatest. Näiteks on liidu liikmete seas Eesti Traalipüügi Ühistu, Hiiu Kalur AS, Kalatalu Härjanurmes, Interfish Balti AS, M.V.Wool AS, Störfisch OÜ ja OÜ Kirderand.

Loe lisaks:

• Kalaliit lõpetas koostöö Rimi ja Prismaga, jaeketid on sellest väitest aga hämmingus