Tööandjad: sisserände piirarvu suurendamine on hädavajalik

Tööandjad tõstaks sisserände piirmäära. Foto: Tiina Kõrtsini/Õhtuleht

Kui praegu on kehtestatud sisserände piirarvuks 0,1 protsenti püsielanikkonnast, siis Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul on selle piirarvu suurendamine hädavajalik.

Tööandjate hinnangul tuleks sisserände piirarvu kindlaksmääramisel  lähtuda tööjõu tegelikust puudujäägist ehk tööealise elanikkonna vähenemisest kindlal perioodil, näiteks eelmise kalendriaasta andmete põhjal.

«Sidudes sisserände piirarvu Eesti püsielanikkonnaga, nagu see täna on, oleme olukorras, kus tööjõu vajaduse suurenedes võib sisserände piirarv paradoksaalsel kombel hoopis väheneda, sest püsielanike arv väheneb. Tööjõupuuduse tõttu tegemata jäävate investeerimisotsuste tulemusena ei teki nõnda uusi töökohti ka eestimaalastele,» ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Tööandjate keskliit soovitab üle vaadata ka välistöötajate palganõude. Hiljuti riigikogus teise lugemise läbinud välismaalaste seaduste muudatustega kehtestatakse välistöötaja minimaalseks palganõudeks Eesti keskmine palk.

See on oluline edasiminek võrreldes tänase seisuga, kui väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud töötajale tuleb maksta 1,24 kordset palka. Kuid see leevendus ei ole piisav, sest ei aita sektoreid, kus palk jääb alla keskmise, nagu nt ehitus, teenindus. Üle keskmise palga teenib Eestis ainult umbes 35 protsenti töötajaid. Kui on kindel tahe palganõue keskmise palgaga siduda, peaks see olema sektoripõhine.

«Kartus, nagu hakkaksid paljud tööandjad odavat välistööjõudu eestimaalastele eelistama, ei ole põhjendatud. Endiselt jääks alles vahefilter – töötukassa, kes annab väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud töötaja palkamiseks loa ainult siis, kui selle ala spetsialiste Eesti tööturult piisavalt saada ei ole. Pealegi eelistab tööandja alati kohalikku töötajat, kellega ei ole keelelisi ega kultuurilisi raskusi,» lisas Tamsar.

Töökäte puuduse probleem ei puuduta ainult ettevõtjaid, kes ei saa seetõttu laieneda või peavad tegutsemiseks otsima teisi riike, kus neile vajalikke töötajaid on piisavalt. Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul on tegemist Eesti arengu pikemaaegse küsimusega.

Aastani 2040 väheneb erasektori töötajate ehk maksumaksjate arv igal aastal keskmiselt 5000 võrra, mis tähendab et 25 aasta pärast on Eestis praeguste demograafiliste trendide jätkudes 125 000 maksumaksjat vähem.

Kui töökäsi ja maksumaksjaid jääb aina vähemaks, satub Eesti raskustesse riigi avalike teenuste pakkumisel vähemalt praegusel tasemel, nagu pensionisüsteem, haigekassa, haridus jm, on tööandjate seisukoht.