Tallinna Vesi nõuab arbitraažis riigilt 67,5 miljonit

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Vesi.
Tallinna Vesi. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Tallinna Vesi ja Eesti vahelises Maailmapanga juures tegutsevas arbitraažikohtus toimuva tariifivaidluse käigus nõuab veefirma riigilt varasemalt oletatud 90 miljoni euro asemel 67,5 miljonit eurot.

Nõue ei ole 90 miljonit, vaid 67,5 miljonit, ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik BNS-ile.

Tallinna Vesi võimalikku nõuet kommenteerida ei soovinud, viidates ettevõtte börsil noteeritusega kaasnevale kohustusele anda olulist informatsiooni vaid börsiteadete kaudu. «Ma otseselt ei saa ühtegi numbrit kinnitada ega ka ümber lükata. Numbrite osas peab see info käima läbi börsi,» ütles Tallinna Vesi finantsdirektor Riina Käi BNS-ile.

Tallinna Vesi on varasemalt teatanud, et ettevõtte hinnangul võis nende võimalik nõue Eesti vastu ulatuda 90 miljoni euroni aastal 2020 lõppeva perioodi osas. See oleks siis ettevõtte 2014. aasta kalkulatsioonide kohaselt koosnenud 50 miljoni ulatuses juba tekkinud kahjust ja ülejäänu osas veel tekkimata kahjust.

Arbitraaživaidluses toimus novembris viimane istung ja selle tulemusi on oodata kindlasti mitte enne järgmist aastat, kuid need võivad ka edasi nihkuda ülejärgmisse aastasse. Tallinna Vesi loodab tulemust järgmise aasta esimeses või teises kvartalis, rääkis Käi. Samas Tuulik mainis, et vahekohtu otsust võib kõige varem oodata 2017. aasta lõpus või pigem 2018. aasta alguses.

AS Tallinna Vesi ja Tallinna linn sõlmisid 12. jaanuaril 2001 teenuselepingu, milles määrati kindlaks veeteenuse osutamise tingimused, muuhulgas pandi viieks aastaks paika Tallinna Vee hinnarežiim. 2007. aastal sõlmisid Tallinna linnavalitsus ja Tallinna Vesi teenuselepingu muudatuse, millega fikseeriti vee tariif 13 aastaks, andes Tallinna Veele õiguse tõsta hinda igal aastal tarbijahinnaindeksi võrra.

Alates 1. novembrist 2010 jõustus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, mis pani hinna kooskõlastamise kohustuse konkurentsiametile. Selle seaduse põhjal peab veeteenuse hind põhinema põhjendatud kuludel ja tulukusel, mitte tarbijahinnaindeksil.

Konkurentsiamet Tallinna Vee järjekordset hinnatõusu ei kooskõlastanud ja tegi 2011. aastal veefirmale ettekirjutuse viia kehtiv hind seadusega kooskõlla. Tallinna Vesi ettekirjutust ei täitnud ja pöördus kohtusse, aastast 2011 ongi Tallinna Vee ja Eesti riigi vahel pooleli kohtuvaidlus.

2014. aasta mais teatas Tallinna Vesi, et ettevõte esitab riigi vastu nõude arbitraažimenetlusse üle 90 miljoni euro ulatuses kogu 2020. aastal lõppeva lepinguperioodi jooksul tekitatava kahju hüvitamiseks. See summa sisaldab üle 50 miljoni euro kahjusid, mis on tekitatud, kui keelduti kinnitamast tariifitõuse aastatel 2011-2013, ja selle jätkuva mõju eest aastatel 2014-2020.

Juuli lõpus hindas Tallinna Vesi enda nõude esialgselt 90 miljonilt eurolt alla 73 miljonile eurole. Nõude suurust arvutab veefirma tarbijahinnaindeksi väärtuse järgi, selle aastamuutus on aga tänavu olnud pigem negatiivne.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles