Päevatoimetaja:
Sander Silm
Saada vihje

Vene majandustark: tõsised probleemid algavad naftahinnaga allpool 40 dollarit (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Moskva majandusteadlase Jevsei Gurvitši hinnangul on Venemaa majanduse sõltuvust nafta hinnast raske vähendada.
Moskva majandusteadlase Jevsei Gurvitši hinnangul on Venemaa majanduse sõltuvust nafta hinnast raske vähendada. Foto: Jaanus Piirsalu

Kui Vladimir Putin ei anna rohelist tuld reformidele Venemaal, siis on majanduse stagneerumine pikaks ajaks möödapääsmatu, ütleb Moskva üks tuntumaid majandusteadlasi Jevsei Gurvitš.

Hiljuti avaldas Venemaa majandusarenguministeerium (just selle juht Aleksei Uljukaev pandi eelmisel nädalal koduaresti, süüdistatuna Rosnfetilt altkäemaksu väljapressimises-J.P.) pikaajalise majandusprognoosi, mille peamine mõte oli, et Venemaad ootab tõenäoliselt ees 20 aastat stagnatsiooni. Majanduskasv jääb selle aja jooksul poolteist korda väiksemaks kui maailmas keskmiselt. Kuivõrd selline prognoos on reaalne, arvestades praegust olukorda Venemaal?

Kui naftahinnad ei hakka kasvama nagu 2000-ndatel ning ka siseriiklikult ei tule mingeid muutusi Venemaal, siis selline stsenaarium on peaaegu möödapääsmatu.

Ja see tähendab, et võrdluses muu maailma arenguga langeb Venemaa veelgi allapoole? Kas Venemaa kukub välja arenenud riikide liigast? (IMF andmete järgi on Venemaa SKP nominaalse suuruse järgi maailmas langenud juba 12. kohal Korea ja Austraalia vahele, kuid ostujõu pariteeti arvestades 6 kohal Saksamaa ja Brasiilia järel. Kui vaadata SKP inimese kohta, siis nominaalses väärtuses asub Venemaa 71. kohal Maldiivide ja Mehhiko vahel, kuid ostujõu pariteeti arvestades 52. kohal Kreeka ja Läti vahel -J.P.)

Väga arenenud riikide hulka ei kuulu Venemaa juba praegu. Meie SKP inimese kohta on 70 protsenti kõrgema maailma keskmisest, me kuulume maailmas praegu ülemisse keskklassi (upper middle class) elatustaseme mõistes. Tasapisi hakkame arengult langema võrreldes teiste riikidega.

Tagasi üles