Raasukese hinnangul võiks Eesti eesmärgiks olla vähemalt 4-protsendiline majanduskasv

Majandusarengu töögrupi juht Erkki Raasuke rääkis kolmapäeval toimunud seminaril lahti, miks sündisid just sellised ettepanekud majanduse käima tõmbamiseks.

Majandusarengu töögrupi juht Erkki Raasuke ütles tänase seminari alguses, et Eesti võiks seada endale eesmärgiks vähemalt neljaprotsendilise majanduskasvu. Kui see jääb väiksemaks, siis äkki me ei keera kõiki kive ümber ega käsitle ka võib-olla esmapilgul hullumeelsemaid ideid, rääkis Raasuke.

Tööaja ja vanuse osas on tarbetuid ja iganenud piiranguid, need on tänapäeval majanduse paindlikkust takistavad tegurid, lausus Raasuke. Ta lisas, et kümne aasta jooksul me kaotame umbes 60 000 tööealist inimest aastas. «Tehes häid poliitikaid, me võidame ehk tagasi paar tuhat inimest aastas. Meil on väga raske kasvada riigina ja majandust kasvatada, kui meie elanikkond väheneb, » nentis Raasuke. Tema sõnul on Eestil vaja juurde umbes 4000 inimest aastas. Tuleb lihtsustada tööloa andmise poliitikaid, kaasata enam tööturule siin õppivaid välisüliõpilasi, kinnitas Raasuke.

Eleringi juht Taavi Veskimägi, kes samuti töögrupis osales, ütles, kui me tahame suurendada tootlikkust, on meil vaja otseinvesteeringuid ja kui tahame otseinvesteeringuid, on meil vaja inimesi. «Raske on uskuda, et kui ülejäänud maailma ülerahvastub, siis siin jooksevad ainult hundid ja karud ringi, no ei usu,» nentis Veskimägi. Kui eesmärk on majandusareng, pole välistööle alternatiivi, kinnitas ta.

Miks on Eestis 20 korda rohkem keskkonnakaitse spetsialiste kui Taanis, küsis Raasuke kutse- ja kõrgharidusest rääkides. Ta nentis, et kui võrrelda muu maailmaga, selgub, et meil on palju spetsialiste, keda meil sellisel hulgal vaja pole.

Samas on tema sõnul ka häid arenguid haridussüsteemis ning tööjõuvajaduse hindamisega juba tegeletakse.

Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütles, et see, kus inimestest kasu on, see muutub ajas ning need inimesed, kes on saanud korraliku harduse, peaksid olema suutelised liikuma sektorite vahel. Ümberõpe on muidugi hea, aga kui me oleme spetsialisti välja koolitanud ja ta on juba aastaid töötanud, siis on oluline, et kuidas me ikka saame temalt selle tarkuse kätte, mis temasse on kontsentreerunud, et see jõuaks Eesti majandusse, rääkis Soomere.

Veskimägi ütles, et parim, mida saate oma inimeste suhtes teha, on lasta neil õppida ja ümber õppida. Küsimus on, et mida õppida. Loodus- ja täppisteaduseid tuleb rohkem õpetada, midagi pole teha. «Tegeleda tuleb ka nendega, kes ei õpi ega tööta, »märkis ta, lisades, et küsimus on, kuidas nad saavad tagasi ree peale. «Küsimus on et kui inimene läheb Eidapere põhikooli, et ta ei jääkski sinna Eidapere vahele tolknema. Me ei saa lubada seda raiskamist, et me pakume kusagil kehva haridust, » rääkis Veskimägi.

Kuigi me oleme justkui enda arvates edukas digiriik, aga kui me vaatame enda tööstust, siis on pilt hoopis teine, nentis Raasuke. Töötleva tööstuse digitaliseerimine peaks olema üks olulisi eesmärke, lisas ta.

Riigi äriühingud võiksid ju oma juhtimisega olla teistele eeskujuks, rääkis Raasuke, aga kui ettevõte ettevõtte järel viiakse inimesi käeraudadega ära, siis see nii muidugi pole.

Vastuseks Postimehe küsimusele, kas uus valitsus üldse neid ettepanekuid kuulda võtab, ütles Raasuke, et naiivne on arvata, et tegime midagi ära, esitasime ja et keegi kohe võtab selle ja hakkab neid ellu viima. «Ma ikkagi arvan, et need asjad hakkavad jõudma kaarega valimisplatvormidesse, ma loodaks seda, » lausus Raasuke.  «Oluline on, et need teemad leiaksid kõlapinda, see on ka meie enda ära teha, et see poleks kuiv ja igav.»

Raasuke nentis, et on saanud selle raportiga seoses ebamugavalt palju tähelepanu. «Tegelikult olin ma töögrupis üks kümnest. Olime erinevatest eluvaldkondadest inimesed, ei olnud kimp kõiketeadjaid, » ütles Raasuke. «Me ei seadnud endale piire ei poliitilise maailmanägemuse ega sotsiaalsete piirangute järgi. » Raasukese sõnul osalesid kõik seal eraisikutena omast vabast ajast.

Kui me lihtsalt anname edasi käsulaudu või tellimust Toompeale, siis see pole eesmärk, kinnitas Raasuke. «Me anname edasi suundasid. »

Üks idee oli alguses, et võiksime seda töögruppi kutsuda vedama mõne kõrgel positsioonil oleva põhjamaalse, näiteks Carl Bildti, rääkis Raasuke.  Just selleks, et rikastada diskussiooni erinevate vaadetega, sellega, mida me ise ei näe ega tea, selgitas ta. «Meil on väga levinud arvamus, et oleme Põhjamaa uksel, samas on palju hinnanguid, mis panevad meid tagasi idablokki, et mitte öelda endisesse nõukogude liitu. »

Aasta tagasi kutsus tollane peaminister Taavi Rõivas kokku majanduse elavdamise töögrupi, kuhu kuulusid Erkki Raasuke, Ardo Hansson, Ruth Oltjer, Margit Härma, Taavi Veskimägi, Urmas Varblane, Seth Lackmann, Rain Rannu, Maris Lauri ja Väino Kaldoja.

Novembri algul andis töögrupp peaministril üle ettepanekute paketi majanduse elavdamiseks.