Kriis on sundinud piimatootjaid kulusid kokku tõmbama

Piim Foto: Kristjan Teedema

Eesti piimatootjad on kriisi tõttu olnud sunnitud otsima võimalusi kulude kokkuhoiuks ja piimatootmise omahind langes möödunud aastal 15,6 protsenti võrreldes aasta varasemaga, selgub täna toimuvaks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Piimafoorumiks valminud analüüsist.

Siiski on piima turuhind olnud madalam tootmise omahinnast.

2015. aastal kujunespõllumajandustootjate raamatupidamise andmebaasiFADN andmetel spetsialiseerunud piimatootjate grupis keskmiseks piima tootmise omahinnaks 255 eurot tonni kohta, kuigi piima eest said tootjad keskmiselt vaid 233 eurot tonni eest. Võrreldes 2014. aastaga vähenes 2015. aastal piima tootmise omahind 47 euro ning piima realiseerimise hind 96 euro võrra tonni piima kohta.

«Kui siiani võisime piimatootjate jaoks väga raske aastana esile tuua 2009. aastat, mil igale toodetud piima tonnile tuli keskmiselt 20 eurot peale maksta, siis 2015. aasta oli veelgi raskem, sest vaatamata suurele kulude kokkuhoiule tuli iga toodetud tonni kohta peale maksta juba keskmiselt 22 eurot,» selgitab Piimafoorumiks valminud kogumikus Maamajanduse Infokeskusepõllumajandussektori majandusanalüüsi osakonna juhataja Marju Aamisepp.

«Kuigi piimatootjad on palju pingutanud, et tootmiskulusid kokku tõmmata, siis on turuhind olnud pikka aega madalam piima tootmise omahinnast. Selle valguses on tervitatav uue valitsusliidu kava taastada tuleval aastal põllumajandustootjatele üleminekutoetuste maksmine ning pingutada selle nimel, et kriisiabi piima- ja sealihatootjatele makstakse välja võimalikult kiiresti uue aasta alguses. Need on vajalikud sammud tootjate kindlustunde taastamiseks,» ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

2015. aastal moodustasid toetused (v.a. investeeringutele) Eesti piimatootjate sissetulekutest keskmiselt 18 protsenti, seejuures oli rohkem kui 300 lehmaga ettevõtetes toetuste osakaal 15 protsenti ja alla 21 lehmaga majapidamistes 42 protsenti.

Eesti piimatootjatel on suhteliselt kõrge laenukoormus – üldine võlakordaja ulatus mullu keskmiselt 41 protsendini. Seejuures oli võlakoormus suurem üle 100 lehmaga ettevõtetel (kuni 48 protsenti) ja suhteliselt vähem oli kohustusi vähem kui 100 piimalehmaga väiksematel tootjatel (kuni 24 protsenti).