/nginx/o/2011/02/22/521652t1hd40d.jpg)
Eurobaromeetri täna avalikustatud Eesti aruanne näitab, et riigi majanduslikku olukorda peab halvaks 66 protsenti vastanutest.
Üle poole Eesti elanikest peab riigi majandusolukorda halvaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See näitaja on aga tunduvalt väiksem, kui see oli majanduskriisi tipphetkedel 2009. aastal, mil Eesti majanduslikku olukorda pidas halvaks 79 protsenti vastanuid. Samas on hakanud suurenema ka olukorda positiivseks pidavate inimeste hulk, kelle osakaal on võrreldes 2009. aasta suvega tõusnud 12 protsendilt 32 protsendi tasemele.
Selle taseme juures edestab Eesti Euroopa keskmist, kus riigi majanduslikku olukorda pidas heaks 28 protsenti kodanikest. Ka Euroopas keskmiselt on positiivsus riigi majandusliku olukorra suhtes võrreldes 2010. aasta kevadega mõnevõrra tõusnud.
Leibkonna majanduslikku olukorda peab heaks 66 protsenti Eesti elanikest ning halvaks 33 protsenti. Need numbrid on lähedased Euroopa Liidu keskmistele (64 protsenti ja 33 protsenti).
Leibkonna majandusliku olukorra lähituleviku kohta arvavad pea pooled Eesti kodanikud (47 protsenti), et olukord jääb samaks, 34 protsenti usub leibkonna majanduslikku olukorda minevat paremaks ja vaid 18 protsenti kardab, et olukord võiks halveneda.
Euroopas keskmiselt ollakse aga veelgi enam veendunud, et leibkonna majanduslik olukord jääb lähitulevikus samaks (58 protsenti), ning võrdväärselt oli neid, kes usuvad, et olukord läheb halvemaks (19 protsenti) või paremaks (20 protsenti).
Eestis viidi eurobaromeetri küsitlus läbi novembris. Kokku küsitleti 1000 Eestis elavat Euroopa Liidu kodanikku. Uuringu tellis Euroopa Komisjoni kommunikatsioonipeadirektoraat ja selle viis Eestis läbi TNS Emor.