/nginx/o/2011/02/22/521523t1h8672.jpg)
Lisavalgust on vaja taimede ettekasvatamisel ja talveperioodil tunnevad valgusest puudust ka toataimed. Kuid iga valgus taimele fotosünteesiks ei sobi, sest taim kasutab erineva lainepikkusega (erineva värvusega) valgust erineval määral. Milline lamp taimele sobib?
Eesti oludes tunnevad kõik toataimed novembrist veebruarini puudust valgusest. Sel ajal on päevad kõige lühemad, hämarduma hakkab juba pärastlõunal kolme-nelja paiku. Pimedat aega aitab üle elada lisavalgus.
Kõige sagedasem põhjus, miks toataimede lehed ja õienupud talvel kuivavad ja varisevad, on vähene valgus. Taime võib küll hoolega kasta ja väetada, aga kui valgust on vähe, siis jääb ta ikkagi viletsaks. Seega võiks oma toataimi lisavalgusega turgutada, et nad kevadeks väga rääbakaks ei muutuks. Ruumi sügavuses olevad taimed vajavad lisavalgust koguaeg.
Lisavalgust on vaja ka taimede ettekasvatamisel seemnest või väikesest noortaimest. Kindlasti on tulnud kokku puutuda probleemiga, et väikesed taimed kipuvad aknalaual akna poole viltu ja pikaks kasvama. Kui taimi kasvatada vähem valgusküllasel aknalaual võivad noored taimekesed õige koledaks rootsuks venida.
Tavaline hõõglamp ei sobi
On tehtud kindlaks, et enamik taimi vajab 12-14 tunni jooksul üle 1000 luksi valgust. Eestis võib põhjapoolsel aknal pilves ilmaga valgust olla aga vaid 500 luksi. Eriti halvasti tunnevad end aknast kaugemal asuvad taimed. Tuleb arvestada sedagi, et valgus on hommikul ja õhtul hulga nõrgem.
Iga valgus taimele fotosünteesiks ei sobi, sest taim kasutab erineva lainepikkusega (erineva värvusega) valgust erineval määral. Kõige kasulikum on taimele värvuselt sinise ja kollakaspunase lainepikkusega valgus, mis soodustab kasvu ja ainevahetust. Sellepärast tavaline hõõglamp taimede valgustamiseks ei sobi – see annab küll kollakaspunast valgust, kuid sinine peaaegu puudub. Hõõglampidel on veel see puudus, et nad annavad lisaks väga palju sooja.
Laiem valgusspekter
Eriliselt selle jaoks konstrueeritud taimelampides kasutatakse sobivale spektrile häälestatud valgust. Selliste lampide värvus on natuke lillakasroosa ja võib olla kodus veidi harjumatu. Taimelampidel on ka pakendile märgitud tekkiva valguse lainepikkuste jaotus – kui lamp toodab enim valgust just sinistes ja punastes toonides, peaks olema tegemist taimele parima lambiga. Samuti võivad need lambid olla spetsiaalsete roosakaslillakate klaasidega.
Varjulembelistele toataimedele piisab, kui nad saavad 12 tunni jooksul valgust 500-700 luksi, mõõdukad valgustarbijad vajavad vähemalt 1000 luksi ning valgusnõudlikele tuleb anda vähemalt 1500 luksi valgust.
Taimelampe pakutakse traditsioonilise hõõgniidiga lambina 60 W ja nn. energiasäästulambina – viimase energiatarve on 15 W ja valgustusefekt võrreldav 75 W hõõgniidiga lambi omaga. Energiasäästulamp on saadaval ka koos lambikattega. Valgusspekter katab fotosünteesi mõlemad alad (ultravioletne ja infrapunane), hoidudes liiga madalast ultravioletkiirguse foonist, mis on tervist kahjustav. Riputuskõrgus taimest peaks olema 60-100 cm.
Allikas: Hansaplant