Rahva meelest karjub Repinski kitsetalu hoolsa käe järele

Arvatavasti on vähe ministreid, kes veel enne ametisse asumist peavad juba hakkama lahendama nende kohta meedias ilmunud väiteid. Vastsel maaeluministril ja Ida-Virumaalt pärit kitsekasvatajal Martin Repinskil algas eilne päev just selliselt.

«Seal on hästi palju valeväiteid ja tegelikult me praegu valmistame faktide kaupa seletuskirja ette,» ütles Repinski eile hommikul Postimehe küsimuse peale, kuidas ta kommenteerib Eesti Ekspressis ilmunud artiklit, mille kohaselt ei maksa ta Eesti suurima kitsefarmi Konju Mõisa Talu omanikuna töölistele korralikult palka, eirab hügieeninõudeid, müüb kodumaise kitsejuustu pähe Hollandi juustu ning kitsede arv farmis varieerub 50 ja 600 vahel.

Repinski lubas, et oma seletuskirjas meediale kirjeldab ta, kuidas Konju talu majandatakse ja mis on nädalalehe tõstatud väidete taga. Kuna oma silm on kuningas, otsustasid Postimehe ajakirjanikud Ida-Virumaale kohale sõita, et Konju farm üle vaadata.

«Praeguses situatsioonis olen ma nõus midagi seal näitama ainult sellisel juhul, kui mina olen kohapeal, ja kohapeal olen ma pühapäeval,» lausus Repinski selle kavatsuse peale, viidates värskest ministriametist tingitud kohustustele. Ka lisas ta, et on oma farmi töötajatele öelnud, et ilma temata keegi kommentaare ei jagaks.

Kohalike arvates võinuks kitsekasvataja Martin Repinski rohkem rõhku panna talu korrastamisele ja loomade eest hoolitsemisele.

Siiski võtsime ette pealinnast enam kui kahetunnise sõidu Jõhvist 12 kilomeetrit Narva suunas asuvasse Konju farmi. Pärast Tallinna-Narva maanteelt vasakule keeravalt teelt sisse sõitmist läks veel vaid mõnisada meetrit, kuni jõudsime Konju mõisa vanade hoonete vahele, kus seisavadki uuemad hooned, mis moodustavad kitsefarmi kompleksi.

Sellest, et olime õigesse kohta jõudnud, andsid tunnistust nii tee äärde pargitud mikrobuss, mille mõlemal küljel ilutses suur Konju Mõisa Talu logo, kui talupoe ukse kohal vihmast päeva trotsiv rõõmsameelne silt «Tere tulemast!».

Hoone kõrval paistis räämas ja porises hoovis kitsekari ja seda filmiv TV 3 kaameramees. Kuigi farmi õuel seisid mõned autod, ei olnud hoovis farmirahvast kedagi. Talupoe uks oli esimesel katsumisel lukus, kuigi pärast mõningast koputamist avas vanem naisterahvas ukse ja ütles, et ta ei kommenteeri midagi ja kõigest räägib Repinski ise. «Meil on siin kõik korras,» kinnitas ta.

Küsimuse peale, kui palju kitsi neil väljas on, naine elavnes ja ütles, et kitsed on ilusti söödetud ja joodetud, muist on neist laudaski. Seda ta enam täpsustada ei soovinud, kui palju kitsefarmis siis kitsi kokku on, kordas vaid, et tema ei kommenteeri midagi. Pärast lühikest vestlust keeras ukse enda järel lukku ja hetk hiljem lasti ka talupoe aknale kardin ette.

Selleks hetkeks tihedamaks muutunud uduvihm näitas Eesti suurimat kitsefarmi üsna trööstitus seisus. Lisaks sellele, et farmi ümber oli kuhjatud terve hulk põhupalle, seisis eri liiki tehnikat, tundus, et peremehe või ka hooliva perenaise kätt ei ole see koht eriti tunda saanud.

See oli üks suur etteheide, mille tõid välja ka paari kilomeetri kaugusel asuva Voka küla elanikud. «Ta peab kitsi küll, aga see ümbrus on nii kole vaadata. Kui ta peab talu, siis peaks ikka olema ümbrus ka puhas,» kirjeldas Voka külas üle 20 aasta elanud 75-aastane Silvi.

Naine rääkis, et tema teada oli Konju talu vahepeal isegi pankrotis. «Ta naine ja isa peavad neid kitsi siin. Teda ennast enam üldse ei ole. Kui ta ise käis, siis oligi sedasi, et peaaegu kuulutatakse pankrot välja,» kirjeldas Silvi. Ka ei mäletanud ta, et oleks näinud Repinskit ennast tööd tegemas. «Tal olid sulased, kes tegid seal tööd,» märkis naine.

Samas rääkis Silvi, et palgamaksmisega on Konju talus probleeme olnud küll. «Tema traktorist rääkis, et nad on juba mitu kuud ilma palgata,» meenutas Silvi aasta-pooleteise tagust jutuajamist.

Seda, et palgaprobleemid on Konju talu kimbutanud viimased paar aastat, kinnitasid ka mitmed teised külaelanikud, kes oma nime avaldada ei soovinud. Üks ütles, et kui üldse midagi tema kohta öelda, siis seda, et talu ta majandada kindlasti ei oska.

61-aastane Maie lausus, et Repinskit pole juba mitu kuud Konju kandis näha olnud. Viimati nägi ta teda suvel, kui kitsetalu korraldas üht avalikku üritust. «Algusaastatel, jah, ma nägin teda – kui ta hakkas seda farmi tegema ja seal askeldas, aga nüüd viimastel aastatel ei ole küll teda väga näinud,» rääkis naine, kes käib tihti Konjus elaval tütrel külas.

Küll ei pea ta õigeks seda, et kitsekasvatajast on nüüd saanud maaeluminister. «Kas saab niiviisi teda ministriks valida, kui omal on see farm ja ei hoolitse loomade eest? Minu arust on see liiast,» nentis Maie. Seda, et ehk ei olnud Repinski ministriks määramine kõige parem mõte, leidis ka nelja kuu eest Vokka kolinud 57-aastane Elle.

«Mingi sisetunne ütleb, et ei, mina küll ei tahaks,» märkis naine, kes oli seda meelt, et iga inimene peaks oma liistude juurde jääma. «Tema tegevusala on ju kitsed,» põhjendas ta. Samas oli Ellel Repinski talu kohta ka häid sõnu öelda. «Mõned inimesed ütlevad, et tooted on head, ise küpsetavad seal leiba ja teevad igasugust särke-värke,» rääkis Elle, kes isegi sööks kitsejuustu, kui viitsiks jalgsi Vokalt Konjule kõndida.

Kohalike inimeste jutte kuulates jääb mulje, et nad ei hinda Martin Repinskit kitsekasvatajana väga kõrgelt ja kahtlevad sügavalt ka tema sobivuses maaeluministri kohale. Ka oli neile pinnuks silmas Repinski sekeldused naistega kui reaalne äritegevus. Ehk tasub selle kõige peale tõdeda sarnaselt ühe elunäinud Voka küla taadiga, kes selle kõige peale lausus: «Rahvajutud on igasugused, pagan neid teab.»

Järelepärimise peale ütles toidu- ja veterinaarameti peadirektori asetäitja Olev Kalda, et Ida-Virumaa veterinaarkeskuse volitatud veterinaararst kontrollis Konju kitsefarmi selle aasta 16. veebruaril ja farmile selle käigu järel ühtegi ettekirjutust ei teinud. Piimafarme kontrollib amet kord aastas.

Lisaks loendati veebruarikuise kontrolli käigus ka kitsesid. «Kontrollaktis on märgitud kitsede arvuks 433 ja neist lüpsikitsi 170,» rääkis Kalda toidu- ja veterinaarametist. PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik ütles aga, et 21. novembri seisuga oli Konju farmis kitsi kokku lausa 517, neist 198 lüpsikitsed. Arvude erinevust põhjendas ta sellega, et noored loomad tuleb registreerida kuue kuu jooksul pärast sündimist.

«Vaatasime täna (eile – toim) veel kord üle, mis põhjusel on Konju farmis kitsede arv selliselt suurenenud – valdavalt samas farmis sündinud tallede tõttu, kes on nüüdseks registreeritud,» kinnitas Sarv-Kaasik. Muuhulgas märkis ta, et praegu on Konju Kitsefarm OÜ kitsed Konju külas kahes kohas – 168 kitse ühes ja 349 teises.