Õlleaktsiis saia hinda ilmselt ei ohusta

Toidukäru. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Eesti suurimad jaekaubaketid on seoses plaanitava õlleaktsiisi tõusuga veel äraootaval seisukohal, samas enamik siiski teiste toidukaupade hinnatõusu väga tõenäoliseks ei pea.

Prisma Peremarketi toidu- ja esmatarbekaupade peaostujuht Pille Raaliste sõnul on jaeturul ette tulnud olukordi, kus toodete hinnad ei liigu selges korrelatsioonis maksutõusuga. «Näitena võib tuua «masu» ajal toimunud käibemaksutõusu, mis tarbijateni koheselt ei jõudnud, sest maksutõusu aastal hinnad Eesti jaekaubanduses hoopis langesid. See maksutõus jõudis tarbijateni aga mõned aastad hiljem,» selgitas ta.

Raaliste arvates on veel vara öelda, kas ja kuidas antud maksutõus hindades kajastuma hakkab. «Kuigi jaeketid või tootjad võivad mingitel perioodidel võtta maksutõusud enda kanda, ei ole see pikaajaliselt jätkusuutlik,» arvas ostujuht. «Kui ühte kaubagruppi müüdaks kahjumlikult tähendab see seda, et kulude vähemalt nullini jõudmiseks tuleks mõne teise kaubagruppi hinda tõsta ning seega peaks pikaajaliselt maksutõus siiski jaotuma nende toodete peale, mida see puudutab,» ütles Prisma peaostujuht Postimehele.

Vastupidiselt Prismale, leiab aga jaekauplusteketi Selver AS-i juhi Kristi Lomp, et lahja alkoholi märkimisväärne hinnatõus toob lähiaastatel siiski tõenäoliselt kaasa selle, et kauplused peavad kasumimarginaali teenimiseks tõstma teiste kaupade hindu.

«Mina näen toidukaubanduses toodete hinnastamist kui suletud anumate süsteemi. Kaupmees peab teenima teatud marginaali. Marginaali ootused on madalad, mistõttu palju mängimise võimalusi ei ole. Kui mingid muudatused viivad mõned kaubad ebaloomulikult kalliks, siis sellest tulenev müügimahu langus tuleb kompenseerida teiste gruppide arvelt. Seda selleks, et tagada jätkusuutlik äritegevus,» kommenteeris Lomp BNS-ile.

Jaekett Rimi Eesti Food AS ei pidanud sarnaselt Prismaga eriti tõenäoliseks rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi prognoosi, et kaupmehed tõstavad õlleaktsiisi tõusu mõjul ka teiste kaupade hindu - pigem tõusebki lihtsalt lahja alkoholi hind.

«Niimoodi need asjad siiski kaubanduses ei toimu, et jätame lahja alkoholi hinnale aktsiisitõusu lisamata ja korjame saamata jäänud tulu teiste toodete pealt kokku,» selgitas Rimi Eesti kommunikatsioonijuht Katrin Bats. Seetõttu on oodata, et õlu muutubki poodides kallimaks, et kaupmehed oma marginaali kätte saaksid, lisas ta.

Batsi sõnul jääb talle veidi arusaamatuks rahandusministeeriumi järeldus. «Nende huvi peaks ju olema mitte ainult raha koguda, vaid ka see, et tarbimine reaalselt langeks. See eeldab ju selgelt alkoholi hinna tõusu,» märkis ta BNS-ile antud kommentaaris.

Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov on jaganud arvamust, et lahja alkoholiaktsiisi niivõrd oluline tõus lähiaastatel on toomas kaasa selle, et suured jaeketid peavad õlle juurdehindlusi vähendama, mille kompenseerimiseks tõusevad omakorda tavakaupade hinnad.

Õlle etanoolisisalduse aktsiisimäär ühe mahuprotsendi kohta liitris tõuseb koalitsiooni kava järgi 2017. aasta juulis 13,7 sendile, 2018. aastal 18,26 sendile, 2019. aastal 20,09 sendile ja 2020. aastal 22,09 sendile. Praegu kehtivas seaduses on 2017. aastaks ette nähtud määr 9,13 senti, 2018. aastaks 10,04 senti, 2019. aastaks 11,04 senti ja 2020. aastaks 12,14 senti.