Päevatoimetaja:
Sander Silm

Reaalpalk langes üheksandat kvartalit järjest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kadri Ratt
Copy
Artikli foto
Foto: TPM

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ning mis näitab palga ostujõudu, langes aasta lõpus üheksandat kvartalit järjest.

Mullu IV kvartalis langes reaalpalk 1,2 protsenti.

Statistikaameti teatel oli keskmine brutokuupalk 2010. aasta neljandas kvartalis 814 eurot ehk 12 735 krooni, kerkides võrreldes 2009. aasta neljanda kvartaliga 3,9 protsenti. Brutotunnipalk oli eelmise aasta neljandas kvartalis 4,83 eurot ehk 75,63 krooni, see kasvas aastases võrdluses 1,9 protsenti.

Ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 3 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud aga tõusid 2009. aasta IV kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 30,3 protsenti ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,9 protsendipunkti võrra.

Nii keskmine brutokuupalk kui ka brutotunnipalk tõusis 2009. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (vastavalt 11,8 ja 13,6 protsenti) ja langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (vastavalt 14,7 ja 19,2 protsenti).

Keskmine brutopalk oli oktoobris 787 eurot (12 317 krooni), novembris 807 eurot (12 630 krooni) ja detsembris 849 eurot (13 277 krooni).

Möödunud aasta IV kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1105 eurot (17 285 krooni) ja tunnis 7,04 eurot (110,22 krooni). Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusid vastavalt 3,3 ja 1,1 protsenti võrreldes 2009. aasta IV kvartaliga.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2009. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (10,8 protsenti) ja langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (14,3 protsenti). Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis samuti kõige enam mäetööstuses (10,9 protsenti) ning langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (18,2 protsenti).

Palgastatistika uuringu alusel oli palgatöötajaid detsembri lõpu seisuga 1,2 protsenti vähem kui 2009. aasta samal ajal.

Tagasi üles