Allan Martinson: kas Cherry ebaõnnestus ausalt?

Allan Martinson Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Cherry Meedia OÜ investor ja endine osanik Allan Martinson esitab enda nägemuse sellest, mis Cherryga valesti läks.

Järgneb Allan Martinsoni isiklik nägemus Cherry ebaõnnestumisest. Käesolev kirjapanek on ajendatud TV3 saates «Kuu-uurija» esitatud väidetest Cherry portaali pankroti kohta. 

Üle tuhande inimese sai kannatada 2016. aasta mais oma äri lõpetanud Cherry Media OÜ pankroti tõttu.  

On täiesti loomulik, et raha kaotanud küsivad: Kes on süüdi? Kas keegi viis raha kõrvale? Kas mind peteti? 

Ma olin Cherrys 9 protsendiga osanik, olles firmasse investeerinud veidi üle 100 000 euro. Kokku oli Cherryl kümmekond investorit, enamik pärit mu sõpruskonnast, kes oli firmasse kokku pannud 700 000 eurot. Ka meie kaotasime oma raha.

Kuna TV3 esmaspäevane saade «Kuu-uurija» tõstis Cherry loo taas päevakorrale, siis tahaksin esitada oma vaatenurga sellele, mis juhtus. Tahaks rõhutada, et mu aktiivne tegevus Cherrys lõppes ligi kaks aastat tagasi ja pilk viimastele aastatele on kõrvaltvaataja oma.

Cherry kerkis komeedina taevasse 2010-2012. aastatel, ehitades nullist kolme Balti riiki katnud sooduspakkumiste portaalide võrgu. Eestis asutatud Cherry kerkis turuliidriks, ühendades neli samasugust  firmat, mille kõik olid loonud noored ettevõtjad kolmes riigis. 2012. aastal müüdi vautšereid ja kaupu kokku 30 miljoni euro eest. Ükski teine internetiettevõte Baltimaades ei olnud varem nii kiiresti nii suureks kasvanud. 

Cherry põhines nn Grouponi (Nasdaqi börsil noteeritud ettevõte, mis opereerib ülemaailmset elektroonilist turuplatsi kümnetes ja kümnetes riikides) mudelil - lihtsal ideel, et kui piisavalt palju inimesi korraga midagi osta tahab, võivad nad saada olulisi allahindlusi. Kaupmeestel oli võimalik leida uut klientuuri, restoranidel täita madalhooajal tühje laudu jne. 

2011. ja 2012. aastal oli Cherry kaks korda väga lähedal Grouponile mahamüümisele, mõlemal korral jäi diil «viis enne kahtteist» katki, põhjuseks Grouponi enda siseraskused. Otsest probleemi Cherry selles ei näinud -  2012. aasta suvel oli firma kasumlik ja kasvas, tema suurim turg oli Leedus, kus asus ka tegevjuhtkond.  

2012. aasta sügisel juhtus aga kaks olulist sündmust. Esiteks, päevapealt läks pankrotti Poola reisibüroo Filiz, mille pakette Cherry Leedus ohtralt edasi müüs. Cherry juhid tegid raske otsuse võtta kogu löök enda peale, tagastada klientidele raha ja kanda Filizesse ettemaksuna makstud summa Cherry kahjumisse. 

Teiseks, firma juhid asusid Leedus aktiivselt laiendama kaubaäri, kuid ilma piisava kogemuse ja kontrollita. Kaupu osteti ette, kuid osa ei suudetud maha müüa, puudus piisav laoarvestus. Toona veel passiivses rollis olnud Cherry Eesti osanike hulgas kasvas ärevus. 2013. aasta varakevadeks sai selgeks, et eelmise aasta kahjum ulatus ligi miljoni euroni. Kuigi firma jooksev kassavoog oli jooksvate nõuete katmiseks piisav, oli ta väga õhukesel jääl. Vähimgi käibekukkumine viinuks makseraskusteni. 

Osanike otsusel tehti kiired muutused. Tegevjuhtimine toodi Eestisse, vahetati finantsjuht, mina võtsin aktiivse juhatuse esimehe rolli. Mida sellisesse olukorda sattunud firmaga teha, on tavaline õpikujuhtum: Esiteks olukord kontrolli alla, teiseks tõsta uut kapitali, kolmandaks kärpida kulusid. 2013. aasta juunis panidki erainvestorid firmasse 327 000 eurot. Igakuiseid kulusid vähendati ca 25 protsenti. 

2013. aasta lõpuks oli Cherry olukord stabiliseerunud. Sissetulev kassavoog oli piisav nõuete teenindamiseks. Eelmise aastaga võrreldes oli majandustulemus 740 000 euro võrra parem: 2013. aasta kahjum vähenes 183 000 eurole.

2013-2014 oli minu põhifookus Cherryle sobiva kosilase leidmisel. Rääkisime kümne võimaliku ostja ja investoriga, kahjuks need kõnelused ei viinud tehinguni. 2014. aastal panid investorid Cherrysse veel 170 000 eurot, et tema kapitalibaasi tugevdada. Lisaks mulle ja teistele varasematele investoritele panid õla alla Skype'i kaasasutaja Ahti Heinla ja ka Skype'i taustaga Michael Bevin. Ka firma noored tegevjuhid Andres Susi ja Priit Tomp olid samuti osalenud Cherrysse raha panemises, võttes selleks laenu.

2014. aasta lõpus lugesin oma missiooni lõppenuks ja andsin Cherry juhatuse esimehe teatepulga üle Andres Susile. 2015. aasta märtsis lahkusin ka juhatusest. 

Andrese-Priidu taktikepi all otsustati 2015. aastal vähendada firma kulusid miinimumini ja teha ta nii «kergeks» kui võimalik. Et pooled probleemid laua pealt maha saada, müüdi Leedu äri sealsele juhtkonnale. Ühtlasi prooviti kõikvõimalikke ideid, kuidas käivet tõsta.

Mingiks hetkeks tundus, et stabiilne olukord on saavutatud, kuid siis tabas firmat mitu ebaõnne järjest. Taas läks pankrotti kaks partner-reisibürood Leedus, Türgi tulistas alla Vene hävitaja ja pakettreiside turust kadus üle poole, inimeste üldine huvi sooduspakkumiste vastu kahanes. 

2016. aasta alguseks oli jõutud võidujooksu ajaga, kus vähenevast käibest tuli katta varasemaid võlgu. Tegevjuhtkond proovis veel viimaseid uusi ideid käibe kasvatamiseks ja pidas kõnelusi, et reisiäri (tolleks hetkeks suurem osa firmast) mõnele partnerile maha müüa. See viimane katse ei õnnestunud. Maikuus võtsid Cherry juhatuse liikmed vastu otsuse firma tegevus lõpetada ja ka lahtiste kaartidega kogu lugu ära rääkida. 

Eriti valusalt tabas Cherry tegevuse lõpetamine sealt reise ostnud inimesi. Cherry põhipartner, Türgi omanikega Saksa reisibüroo Wow Travel, kellel seaduse järgi lasus kohustus reise korraldada, “pani luugid kinni ja läks vee alla» - ehk lõpetas igasuguse suhtlemise klientidega. Cherry oli Wow’le kandnud suurema osa (380 000 eurot ehk 82 protsenti) reiside eest tehtud ettemaksust, üle kandmata jäi vaid 70 000 eurot. Wow oli ka kirjalikult kinnitanud, et tal on Saksa seaduste järgi nõutavad tagatised nagu reisifirmadel ka Eestis kombeks. Vähemalt mõni aasta tagasi oli tegu mitmekümne miljoni eurose käibega ettevõttega. Ma ei oska spekuleerida, mis on Wow strateegia selles küsimuses, aga pole välistatud, et ettevõttel on Cherryst sõltumatud probleemid.

Kas Cherry lugu võinuks teisiti minna? Ilmselt jah, kui ta oleks suutnud varem ja rohkem kapitali kaasata. Kahjuks oli see raha, mida Cherry hankida suutis, tol hetkel maksimaalne võimalik. Jooksvate otsuste osas tegi juhtkond seda, mida iga hoolas juht tegema peab. Alati võib vaielda detailide üle, aga ma ei oskaks teisiti teha ühtki alates 2012. aastast sündinud strateegilist otsust. 

Kas keegi Cherrys pani klientide raha kelmusena pihta? Ise Cherrys raha kaotanuna olen ma loomulikult ka sellest vastusest huvitatud. Mitte keegi, ei osanikud, audiitor, pankrotihaldur, ka õiguskaitseorganid ei ole leidnud ühtki ülekannet, mis Cherryst oleks «vasakule» läinud. TV3 esitas väite, nagu mina oleks sealt 100 000 eurot «välja viinud». See on lausvale - nende  maksete näol oli tegemist palga-, aga ka ärireiside, side- ja IT-kuludega, mis olid osanike poolt kontrollitud ja auditeeritud.  

Kas Cherry juhtumi taga oli imekaval konspiratsioon? Kindlasti mitte. Kõik inimesed, kes Cherrys töötasid ja ka sinna investeerisid, tegid kõik, et see firma ellu jääks ja edeneks. Eriti absurdne on meedia poolt sellesse konstruktsiooni kaasata Ahti Heinlat, Michael Bevinit ja George Shabadi, kelle ainus roll oli olla Cherrys raskel ajal investoriks. 

TV3 küsis Cherry viimastelt tegevjuhtidelt, kas nad on valmis vabandama, ja vist ei saanud päris rahuldavat vastust. Olles Cherry juhtimises varasematel aastatel osalenud, ma enda poolt vabandan. Seal veedetud aastatel tegin oma parima, kuid loomulikult painab mind küsimus, kas oleks oleks võinud veel paremini. Cherry ei toonud ei minu ega teiste rahast ilmajäänute õuele õnne, aga ta oli südame ja mõistusega tehtud firma. Ja sinna südamesse ei kuulunud kindlasti kellegi petmine.