Nädal veel: kas kilekottidest saab ajalugu?

Uuel nädalal peab liikmesriikidel olema selge, mis plaani nad jälgivad, et vähendada kilekottide tarbimist. Foto: Chris Radburn

Euroopa Liidu liikmesriikidel on nädala lõpuni aega, et võtta vastu meetmed, mis vähendaksid õhukeste plastkilekottide tarbimist.

Euroopa Liidu kilekottide direktiiv kohustab liikmesriike vähendama kilekottide kasutamist, muutes need tasuliseks ja/või kehtestades riiklikud eesmärgid.

Liikmesriigid peavad drastiliselt vähendama õhukeste plastkandekottide tarbimist. Selleks, et lahendada ressursside raiskamise ja prügi tekitamise probleemi, peavad liikmesriikide valitsused hiljemalt 27. novembril vastu võtma meetmed, et vähendada õhukeste plastkandekottide tarbimist, ning andma selle kohta aru Euroopa Komisjonile.

Liikmesriikide valitsused saavad kilekottide kasutamist vähendada kas nende tasustamisega või maksudega. Eesmärk on vähendada kilekottide tarbimist nii, et 2019. aasta lõpuks ei kasutata aastas üle 90 kilekoti inimese kohta. 2025. aasta lõpuks peab see number langema kuni 40 kilekotini isiku kohta. Mõlemat eesmärki võib saavutada kas kohustuslike meetmete rakendamise teel või sõlmides kokkuleppeid majandussektoritega. Samuti on võimalik kottide kasutamine keelata tingimusel, et see on kooskõlas ELi seadustega.

ELi keskkonna-, merendus- ja kalandusasjade volinik Karmenu Vella sõnul tarbitakse tänasel päeval vaid liidusiseselt igal aastal kuni 200 kotti inimese kohta. «Vaid umbes 7 protsenti neist võetakse ringlusse. Miljardid kotid tekitavad prügi kogu Euroopas, eriti meie randades ja meres. Sellel on tõsised tagajärjed keskkonnale ja majandusele,» sõnas Vella ja toonitas, et merereostuse probleemiga tuleb tegeleda. Samuti lisas ta, et tuleks liikuda järjest enam ringlusmajanduse poole. «Nüüd peavad liikmesriigid sellesse oma panuse andma. Mõned on juba näidanud, et lihtsad meetmed võivad kaasa tuua suuri muutusi.»

Paljudes ELi riikides ei jagata kilekotte enam toidupoodides tasuta. Mõned liikmesriigid, nagu Taani, Soome ja Luksemburg, on juba saavutanud suurepäraseid tulemusi. Näiteks alates maksu kehtestamisest 2002. aastal vähenes Iirimaal ühekordselt kasutatavate kilekottide tarbimine 328-lt kotilt isiku kohta aastas vaid 18 kotile – peaaegu 95 protsendi võrra. Suurbritannia ja Madalmaad on samuti kilekotid tasuliseks muutnud ning nendes riikides on see end ära tasunud. Mõned riigid on valinud kohustuslikud tasud, teised riigid, näiteks Saksamaa, on valinud vabatahtlike kokkulepete sõlmimise jaemüügisektoriga. Prantsusmaa ja Itaalia on aga otsustanud kilekotid keelata, välja arvatud biolagunevad ja kompostitavad kotid.

Euroopa Komisjon töötab välja ühtset meetodid, et välja arvutada aastas kasutatavate kilekottide hulka. Alates 27. maist 2018. aastal, peavad ELi liikmesriigid andma Euroopa Komisjonile aru kilekottide aastase tarbimiskoguse kohta.

Euroopa Liidus kasutatakse umbes sada miljardit kilekotti aastas. Plastkandekotid jäävad tihtipeale jäätmekäitlusvoogudest välja ning kuhjuvad looduses, eriti mereprahina. Loodusesse visatud kilekotid võivad püsida seal üle saja aasta. Nende tõttu võib mereelustik hukkuda, sest kalad jäävad kinni plastjäätmetesse või neelavad alla plastist mikroosakesi.

Et lahendada ressursside raiskamise ja prügi tekitamise probleemi, võttis Euroopa Liit 2015. aastal vastu seaduse, mis aitab liikmesriikidel oluliselt vähendada õhukeste kilekottide tarbimist.