Poeketid: alkotarbimine peab vähenema, aga alkohol ostetagu Eestist

Alkohol võib tervist ohustada ka siis, kui sõltuvust veel tekkinud ei ole. Foto: Ian West/PA Wire/Press Association Images/Scanpix

Poekettide esindajad nõustuvad, et suhtumine alkoholitarbimisse on viimastel aastatel teinud läbi suure arengu, kuid rohkem on vaja teha koostööd ning vähendada piirikaubanduse mõjusid alkoholitarbimisele.

Poekettide esindajad tõdesid tänasel TAI alkoholiteemalisel konverentsil, et alkoholi tarbimise vähendamise võti on nii poodide, riigi kui muude osapoolte koostöös. Coopi esindaja Jaanus Vihandi nimetas, et riigipoolsed keelud ja käsud peaks jääma mõistlikkuse piiresse, kuid nende asemel tahaks näha koostööd, näiteks võiks eeskujuks otsida rohkem toimivaid praktikaid mujalt maailmast.

«Kaupmeestel pole midagi selle vastu, et alkoholitarbimine väheneks, küll aga võiks selle alkoholi osta Eesti kauplustest, mitte Lätist. Probleem on selles, kui toimub tarbimise ebaloomulik muutus (alkoholi ostmine piiri tagant, salaalkoholi ja narkootikumite asendamine jaemüügis oleva alkoholiga jm). Kui toimub loomulik turu areng ja inimesed muutuvad teadlikumaks, siis see on ainult tervitatav,» selgitas ta.

Selveri juhataja Kristi Lomp kinnitas, et mitte alkoholimüük ei pea tingimata langema, vaid tarbimine võiks väheneda. «Müük ja tarbimine ei käi tänases Eestis päris käsikäes. Tarbimise languse oleme valmis vastu võtma, see on üllas tulevik. Käibe languse oleme juba vapralt vastu võtnud,» sõnas ta, viidates, et lõunapiiri lähistel käive langeb, kuid tarbimine ei näita sugugi langustrendi.

Maxima kommunikatsioonijuht Katja Ljubobratets lisas, et nende andmetel kehtib tendents, et nii palju kui on tänavu langenud müük Eestis, on see sellevõrra kasvanud Lätis.

Mida poed teevad praegu ja mida saavad veel teha?

Kristi Lomp tõi välja, et nii poodide kui inimeste enda suhtumine alkoholisse on viimastel aastatel muutunud paremuse poole.  «Toeks on olnud erinevad kampaaniad ja teavitustegevused, kauplustes võib rääkida ka omakohtust – kassapidaja ei pea üksinda sekkuma alaealistele alkoholi mittemüümise protsessi, vaid sellele tõmbavad piiri ka teised kliendid - tugi on märgatav ning kassapidaja pole enam üksi nagu veel mõned aastad tagasi,» rääkis ta.

Rimis korraldatakse aga iseseisvalt alkoholi testoste. «Viimased testostud lõppesid augustis, meil on selleks partnerid ja leiame, et tänapäeval on normaalsus ise ennast testida,» sõnas Rimi pressiesindaja Katrin Bats. Tema sõnul on muutunud toetavamaks nii töötajate kui klientide suhtumine ning töötajad püüdlevad samuti paremate testostude tulemuste poole.

Coop plaanib omamärgitoodete peale lisada alkoholiühikust teavitavad märgid. Need selgitavad, milline võib äärmisel juhul olla maksimaalne alkoholikogus päevas naiste ja meeste jaoks ning kui suure osa sellest moodustab parajasti käesolev jook.

«Olümpiakomiteega oleme välja mõelnud programmi,et suunata paljusid inimesi liikuma ja aktiivsed olema – tegu pole jõusaali kliendikaartidega, vaid igapäevaste asjadega, mida kõik saaks teha. Loodetavasti järgmise aasta lõpus läheb see käima ning loodame 100 000 inimest rohkem liikuma saada,» lisas Jaanus Vihandi.

Ljubobratets nimetas, et alkoholi tarbimise vähendamine algab juba ettevõtte siseselt ning olulisem on esitada küsimusi, et miks see on halb või hea, mitte pelgalt keelata. «Tegelikult kõik panustavad ning see pole ainult müügipiirangute jälgimine ja töötajate koolitamine, vaid algab meist endist. Meil on ettevõtte siseselt keelatud alkoholi tarbimine tööl, seda ei kasutata töötajate kingitustena jm,» avaldas ta.

Kõige tõhusamaks peab ta aga töötajate koolitamist, sest just nemad suhtlevad enim klientidega ning neil on võimalus vahele astuda ja otseselt alkoholitarbimist takistada, kui tegu on alaealise või joobetunnustega kliendiga.