Eesti finantstöötajad hoiavad ametiühingust eemale

Tiina Kukk ja Taago Pähkel Nordea ametiühingust Foto: Liis Treimann

Väljastpoolt Nordeat on finantssektori töötajate ametiühingusse astunud ainult 79 inimest. Kollektiivlepingut ei ole täna üheski Eesti finantsasutuses sõlmitud.

Eesti Finantssektori Töötajate Liit (EFL) loodi 2013. aastal eesmärgiga sektori töötajate huvisid kaitsta ja esindada.

Töötajaid peaks liituma motiveerima just väljavaade töövaidluse ja õiguste rikkumise korral kusagilt nõu saada. Kusjuures, liituda võivad kõik, kelle tööleping on tehtud finantssektori tööandjaga, sõltumata ametinimetusest ja valdkonnast.  EFLi juhatuse liikme Tanel Erik Podari kinnitusel on nii tööandjatel kui töötajatel kasinad teadmised töötajate õigustest.

Lisaks peaks ametiühingusse kuulumise üheks eeliseks olema kollektiivlepingu sõlmimine, millega töötajad saavad ühiselt nõuda paremaid tingimusi. Täna ei ole aga üheski Eesti finantsasutuses kollektiivlepingut sõlmitud ning pankade pressiosakondade kinnitusel püüavad nad olla töötajatega ka piisavalt kenad, et viimastel ei tekkiks sellesuunalisi ideid. Seda kinnitab ka Nordeat. «Nordea panga lugupidamine kõigi oma töötajate suhtes ning soov olla hinnatud tööandja on muutumatu,» kommenteeris panga personalijuht Liina Oks .

Kui ühes ettevõttes on liitunud töötajaid rohkem kui 5, võib asutuse juurde luua ka oma allühingu ning valida sellele usaldusisikud.  Seni on ainuke allühing loodud Nordea panga juurde, ning EFLi kinnitusel kuulub sinna üle poole Nordea Bank AB Eesti filiaali töötajatest, mis on Eesti pangandusmaastikul suur ja silmatorkav erand.  Ametiühingu rakuke Nordea pangas loodu kohe liidu esimesel tegutsemisaastal, kui liikmeid oli vaid 37.

Panga töötajate usaldusisiku Taago Pähkeli sõnul on pank ametiühingu näol saanud partneri, kes aitab konflikte lahendada. «Ametiühingu ja panga koostööna on saavutatud mitmel korral kõiki pooli rahuldavaid  kokkuleppeid olukordades, kus töötajad on pöördunud oma muredega ametiühingu  poole,» kommenteeris ta. 

Panga poolt ei ole töötajate ametiühingusse kuulumist aga võimalik kuidagi kommenteerida, sest see käib delikaatsete isikuandmete alla ning nad ei tohi teada, kes on ametiühingu liige ja kes mitte kuna muidu võib juhtuda, et töötajaid ei kohelda võrdselt. Nii ei oska ka teised pangad öelda, kas nende töötajad ametiühingusse astunud on.

Nordea ametiühingu ümber on loomisest saati palju paksu verd olnud ning selle üheks põhjuseks on just püüd kollektiivleping sõlmida. Pärast allühingu loomist tärkas tüli panga juhtide ja usaldusisiku Hannes Veskimäe vahele, mis tänaseni pole laabunud. Veskimägi on töölt lahti lastud, töövaidluskomisjonis võitnud ja saanud kompensatsiooni. Pank on vahetanud juhti.  Lepingut täna aga ei ole.

«Ei saa otseselt  öelda,  et keegi konkreetselt Nordea ametiühingule kaikaid kodaratesse loobib. Pigem on küsimus kollektiivlepingu läbirääkimiste pikaleveninud protsessis,» kommenteeris Pähkel.

Ees seisab ka Nordea ja DNB ühinemine, mis võib tähendada ka koondamist ning seega on ka ametiühingusse astujaid veelgi.

Liidu kodulehe kinnitusel oli liikmeid novembri alguse seisuga 373 . Nordea pangast oli liitunuid koguni 294, ehk siis ainult 79 finantstöötajat teistest pankadest ja kindlustusfirmadest on otsustanud oma õigusi ametiühingu abil kaitsta. Ainuüksi Swedbankis töötas 2015. aastal üle 2000 inimese, SEBs 1200, LHV pangas 200 inimest. Kõikides Nordea kontserni ettevõtetes Eestis töötab kokku üle 600 töötaja

«EFL-i läbisaamine teiste pankade ja finantsasutustega on seni olnud konstruktiivne - oleme korduvalt kohtunud suuremate turuosalistega, arutanud erinevaid töötajaid puudutavaid küsimusi ja jõudnud reeglina mõistmiseni või rahuldava lahenduseni. Üldjuhul pöördub töötaja EFL-i poole, kui on juba tekkinud mingi konfliktsituatsioon või mure töökohal,» nentis EFLi juhatuse liige Tanel Erik Podar.

«Oleme hetkel sunnitud ressursside nappuse tõttu keskenduma sinna, kus on kõige suurem EFL liikmeskond. Täna on selleks finantsasutuseks Nordea pank, aga kohe kui Nordea töötajad jõuavad kollektiivlepingu sõlmimiseni, saame hakata rohkem ressurssi suunama teiste Eestis tegutsevate pankade töötajatele ja nende huvidele,» lisas Podar. Oksa sõnul tähendaks finantssektori töötajate suurem kuulumine ametiühingusse ka seda, et Eesti kaotaks ühe olulise konkurentsieelise. « Töösuhete korraldamine kollektiivlepingutega võib vähendada seda paindlikkust, millest seni on võitnud nii töötajad kui tööandjad,» täheldas Oks.

Samal ajal on näiteks Soomes finantssektori ametiühinguga liitunud hinnanguliselt 70 protsenti valdkonna töötajatest. Tõsi, ka präänikud, miks ühingusse meelitavad, on priskemad. «Kollektiivleping on loomulikult kõige olulisem kasutegur. Aga meil on ka muud pakkuda, näiteks puhkekodud, töötuskindlustusfond, erinevad kindlustused,» rääkis Soome ametiühingute finantssektori  valdkonna juht Antti Hakala. Lätis ja Leedus on SEB töötajatega kollektiivlepingu sõlminud. Lätis asutasid SEB töötajad ametiühingu juba 10 aastat tagasi.

Ka Eestis on sektoreid, kus ametiühingusse kuulumine on väga populaarne. «Näiteks, tervishoiu- ja transpordivaldkond, õpetajate liit – seal küündib organiseerunud töötajate osakaal juba 70 protsendini!» kommenteeris Eesti Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson.

Majandustegevust ei ole Eesti Finantstöötajate Liidus aastata jooksul toimunud, liikmemaksu ei ole kehtestatud ning kõik tööd on tehtud vabatahtlikult ja tasuta.