Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Loe: neil põhjustel tekib eriti raskekujuline pohmell

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Alkohol ajab meie ajurakud segadusse ja tekitab meie ajus näljatunde.
Alkohol ajab meie ajurakud segadusse ja tekitab meie ajus näljatunde. Foto: Panther Media/Scanpix

Ärkad pärast pidu ägeda peavalu ja iiveldustundega ning lubad endale, et ei joo enam kunagi? Kui nii on juhtunud, siis tasub kõrva taha panna mõned käitumismustrid, mis mõjutavad pohmelli raskusastet.

Suitsetamine. Näiteks võrreldi Browni ülikoolis läbi viidud uuringus inimesi, kes suitsetasid ja jõid alkoholi ning inimesi, kes jõid sama palju, kuid ei suitsetanud. Suitsetajad kogesid tunduvalt raskemat pohmelli, vahendab List. Tubakasuits sisaldab närvisüsteemi mõjutavat atseetaldehüüdi, mida seostatakse samuti pohmellisümptomitega.

Tähelepanematus joogi värvi osas. Tegu on ühe olulisema teguriga, sest joogi värv annab mõista, kuidas on alkohol valmistatud ning sellest sõltub ka mõju kehale.  Alkoholis leidub kõikvõimalikke lisandeid ja jääkaineid, sealhulgas nii etüülalkoholi, puskariõlisid kui ka peeneid ja meeldivaid ühendeid, millel kõigil on mõju valmivale joogile. Vähemate lisanditega joogid (valge rumm, džinn, viin) põhjustavad enamasti vähem pohmellisümptomeid kui tumedat värvi alkohol, mis sisaldab rohkem lisandeid (tume rumm, viski, porterõlu). Kehtib ka reegel, et mida rohkem on alkoholi tootmisprotsessis destilleeritud, seda vähem on seal lisandaineid.

Tervisliku toidu söömine. See pole küll kehale otseselt halb, kuid kerge ja vähese rasvasisaldusega toidu söömine võib samuti pohmelli süvendada. Põhjus on lihtne – rasvased toidud jäävad makku kauemaks ning aeglustavad ühtlasi alkoholi imendumist, mis vähendab ka selle mõju kehale. See ei tähenda siiski, et peaksid öösel suure pitsa ära sööma. Pigem püüa süüa enne alkoholitarbimist tervislikke ja kõhtutäitvaid rasvu, näiteks lõhet, avokaadot, kalkuniliha ja päevalilleseemneid.

Suhkrurikaste jookide tarbimine. Need mitte ei kustuta janu, vaid tekitavad veel suurema vedelikuvajaduse. Veepuudus ongi suuresti süüdi selles, miks peojärgsel hommikul tekib metsik peavalu. Ka kõht läheb ohtralt magusaid jooke juues kiiresti tühjaks, mis omakorda mõjutab alkoholitaset veres. Kui oled selle valiku ees, siis pigem tarbi alkoholi puhtalt või mineraalveega.

Vee joomise unustamine. Nagu enne mainitud, on see pohmakapeavalu peamiseks põhjuseks. Alkohol on diureetikum, mis paneb sind sagedamini urineerima ja viib seega vee kehast välja. Püüa vett tarbida samaaegselt alkoholiga ning ära unusta ööseks veepudel voodi kõrvale asetada.

Treeningust loobumine. Ka treeningul on otsene seos pohmelli raskusastmega. Keha koosneb 90 protsendi ulatuses veest ning inimesed, kel on rohkem lihasmassi, saavad ka efektiivsemalt veevarusid kehas säilitada. See tähendab, et kui oled heas füüsilises vormis, kaotab su keha alkoholi tarbides vähem vedelikku ning väheneb ka võimalus veepuuduse käes vaevlemiseks.

Valuvaigistite tarbimine. Võib ju tunduda hea idee valuvaigisti juba enne magamaminekut sisse võtta, kuid seda tehes koormad oma maksa. Maks on peamine alkoholi lagundaja ning puhastab su keha sellest. Kui maks peab hakkama tegelema ka valuvaigistitega, on see liiga koormav ning pikendab ka alkoholi lagundamise protsessi. Kindlasti ei tasu ka alkoholi ravimitega segada, sest see võib maksale pöördumatut kahju põhjustada.

Alkoholi segamini joomine – kas müüt või mitte? Uuringud on näidanud, et erinevat liiki alkoholi joomine ei põhjusta tingimata pohmelli. Müüt on seotud samuti lisanditega alkoholis. Alkoholi segamini joomine iseenesest ei tekita iiveldust või peavalu, vaid seda teevad just lisandid, mida sisse jood. Seega pole mõistlik tarbida samal õhtul džinni ja tumedat õlut või viskit koos heleda õluga.

Tagasi üles