«Euroopa Liidu direktiivid ei võimalda seada riigihangetel kriteeriumit, et osaleda võivad ainult kohalikud pakkujad,» ütles rahandusministeeriumi esindaja BNSile, kommenteerides õiguslikust vaatepunktist tulevase maaeluministri Martin Repinski plaani seada riigiasutustele kohustus tellida toidukaupa vaid Eesti tootjatelt.
Ministeeriumi pressiesindaja lisas, et Euroopa Kohtu otsustes on võrdse kohtlemise põhimõtet tõlgendatud nii, et hankele esitatavad nõuded ei tohi olla nii-öelda kohalikud või lokaalsed, mõnda piirkonda soosivad ega diskrimineerivad.
«Teatud erandlikel juhtumitel tuleb aga möönda, et kohalikel kaupade või teenuse pakkujatel võib olla paratamatu eelis piiriüleste ettevõtjatega. Näiteks on toidukaupade või toitlustusteenuse hangete puhul täiesti aktsepteeritavaks ja hankelepinguga seotud kriteeriumiks toiduainete värskus või lühike tarnetähtaeg, mille puhul on kohalikel ettevõtjatel loomulik eelis teistest riikidest pärit ettevõtjate ees,» öeldi ministeeriumist.
Soovides osta hankija lähikonnas toodetud või kasvatatud toiduaineid või hankida keskkonnasäästlikult, on teiste liikmesriikide kogemustest lähtudes võimalik kehtestada teatud nõuded tehnilises kirjelduses vastavalt kriteeriumile, kas toiduainete ostmisel või toitlustusteenuse tellimisel.
Näiteks saaks seada nõude, et 75 protsenti toitudest peab olema värskelt ja kohapeal valmistatud. Võib ka nõuda, et vähemalt 30 protsenti kasutatavatest toiduainetest on mahepõllumajanduslik toodang või et vähemalt 50 protsenti toodetest on kohalik toodang.
Samuti on võimalik seada piirang, et pakutav ei tohi sisaldada või kasutada ebavajalikke lisaaineid või hüdrogeenitud taimerasvu. On võimalik ka nõuda, et menüü on hooajale vastav, näiteks teatud toiduaineid peab tarnima vaid teatud kuudel või et munad peavad olema vabapidamisel kanadelt või mahepõllumajanduslik toodang.