Postimees pöördus eile nii uues valitsuses rahandusministrina jätkava Sven Sesteri (IRL) kui ka majandus- ja taristuministri portfelli üle võtva Kadri Simsoni (Keskerakond) poole, et saada lähemaid selgitusi uue valitsuse maksu- ja majanduspoliitiliste otsuste kohta.
Kadri Simson ütles, et enne ametisse kinnitamist ta küsimustele ei vasta ning maksupoliitilistes küsimustes soovitas pöörduda Sven Sesteri poole. Rahandusministrina ka uue valitsuse koosseisus jätkav Sester oli küll jutukam, kuigi sisulistesse selgitustesse ei laskunud temagi.
Alljärgnevalt leiab Postimehe esitatud küsimused ja ministri vastused.
-Küsimus: Kas olete juba otsustanud, kust ja mis tingimustel laenu võetakse? Milliste investeeringute katteks laenu võtta plaanite? Kas siinjuures on arvestatud näiteks Tallinna-Tartu maantee või kõigi kolme põhimaantee neljarealiseks ehitamisega, kuulub siia alla ka Jaanus Karilaiu poolt välja pakutud Haapsalu raudtee, tänased suurprojektid Rail Baltic ja Tallinna-Helsingi tunnel või ka Tallinna Sadama Vanasadama ala väljaehitamine? Või olete arvestanud veel mõne riikliku investeeringuga, mida selles nimekirjas ei olnud?
Ministri vastus: Majanduse elavdamiseks on mitmeid võimalusi ja kevadel riigi eelarvestrateegia 2018-2021 raames täpsustame nii võimaliku laenu sihtotstarbe kui finantseerimisvõimalused. Kindlasti plaanime selle perioodi jooksul majandust elavdada, konkreetsed otsused tehakse aastal 2018.
-Küsimus: Uus valitsus on öelnud välja, et plaanib mitmed riigiosalusega ettevõtted börsile viia või täismahus erastada. Kui palju loodate hinnanguliselt nende tehingute pealt teenida?
Ministri vastus: Sooviga majandust elavdada ja pakkuda nii elanikele kui ka pensionifondidele paremaid investeerimistingimusi, soovime tõesti osa riigiettevõttetest börsile viia. Uue valitsusliidu nägemuses on viia Tallinna Sadamast 30 protsenti ja Eesti Energia taastuvenergia üksusest kuni 49 protsenti börsile. Enne börsile viimist teeme põhjaliku eeltöö, materjalide ettevalmistamise käigus selgub ka täpne tulu. Sellega ei ole praeguses maksumeetmete ja investeeringute tabelis ka arvestatud.
-Küsimus: Uue valitsusliidu reede õhtul avalikustatud eelarve katteallikate järgi loodab riik saada alates 2018. aastast nn pangamaksu näol iga-aastaselt riigieelarvesse 28 miljonit eurot. Kas saaksite lähemalt rääkida, mismoodi hakkab pankade maksustamine välja nägema ehk milliste arvutuste alusel on need summad kokku löödud?
Ministri vastus: Finantsasutuste maksustamise võimalusi on praegu kaalutud varade mahu põhjal, kuid täpsem analüüs ning eelnõu valmivad järgmisel aastal.
-Küsimus: Sama küsimus ka nn suhkrumaksu kohta. Kas olete juba paika pannud, mis saab olema selle täpne määr ja mida sellega maksustama hakatakse?
Ministri vastus: Suhkru või kunstmagusainega magustatud jookide maksu eesmärk on tarbimist hinnatõusu kaudu vähendada. Täpsed ettepanekud töötatakse välja eelnõu ettevalmistamise käigus, esialgsel hinnangul jääb mõju üle 20 miljoni euro aastas.
-Küsimus: Meile jäi silma ka selline kulurida nagu «e-Eesti võimestamine», millele on alates 2018. aastast plaanitud iga-aastaselt 10 miljoni euro eraldamist. Mida see täpselt tähendab? Mis tegevusi või asutusi on siin silmas peetud?
Ministri vastus: E-Eesti toetamise kava valmib järgmise aasta jooksul. Meie eesmärk on arendada edasi Eesti e-riigi võimalusi ja kasutada neid majanduse elavdamiseks.
-Küsimus: Mis on teie isiklik seisukoht selles osas, et kui pärast 2020. aastat lõpevad EL toetused, mismoodi peaks pärast seda riiklikul tasandil edasi toimetama?
Ministri vastus: ELi toetuste mahu vähenemisega (mitte lõppemisega) oleme pikalt arvestanud. Eelkõige on tähtis õigesti investeerida praeguse perioodi vahendid, mida tuleva aasta eelarvesse on plaanitud peaaegu üks miljard. Investeeringud peavad olema tasuvad ja tulevikku vaatavad.
Küsimuste koostamisel olid aluseks uue valitsuse reedel avalikustatud eelarve katteallikad, millega saab lähemalt tutvuda siin.