-Küsimus: Uue valitsusliidu reede õhtul avalikustatud eelarve katteallikate järgi loodab riik saada alates 2018. aastast nn pangamaksu näol iga-aastaselt riigieelarvesse 28 miljonit eurot. Kas saaksite lähemalt rääkida, mismoodi hakkab pankade maksustamine välja nägema ehk milliste arvutuste alusel on need summad kokku löödud?
Ministri vastus: Finantsasutuste maksustamise võimalusi on praegu kaalutud varade mahu põhjal, kuid täpsem analüüs ning eelnõu valmivad järgmisel aastal.
-Küsimus: Sama küsimus ka nn suhkrumaksu kohta. Kas olete juba paika pannud, mis saab olema selle täpne määr ja mida sellega maksustama hakatakse?
Ministri vastus: Suhkru või kunstmagusainega magustatud jookide maksu eesmärk on tarbimist hinnatõusu kaudu vähendada. Täpsed ettepanekud töötatakse välja eelnõu ettevalmistamise käigus, esialgsel hinnangul jääb mõju üle 20 miljoni euro aastas.
-Küsimus: Meile jäi silma ka selline kulurida nagu «e-Eesti võimestamine», millele on alates 2018. aastast plaanitud iga-aastaselt 10 miljoni euro eraldamist. Mida see täpselt tähendab? Mis tegevusi või asutusi on siin silmas peetud?
Ministri vastus: E-Eesti toetamise kava valmib järgmise aasta jooksul. Meie eesmärk on arendada edasi Eesti e-riigi võimalusi ja kasutada neid majanduse elavdamiseks.
-Küsimus: Mis on teie isiklik seisukoht selles osas, et kui pärast 2020. aastat lõpevad EL toetused, mismoodi peaks pärast seda riiklikul tasandil edasi toimetama?
Ministri vastus: ELi toetuste mahu vähenemisega (mitte lõppemisega) oleme pikalt arvestanud. Eelkõige on tähtis õigesti investeerida praeguse perioodi vahendid, mida tuleva aasta eelarvesse on plaanitud peaaegu üks miljard. Investeeringud peavad olema tasuvad ja tulevikku vaatavad.
Küsimuste koostamisel olid aluseks uue valitsuse reedel avalikustatud eelarve katteallikad, millega saab lähemalt tutvuda siin.