/nginx/o/2008/07/29/60469t1h7cf4.jpg)
Vene magnaadi Oleg Deripaska autofirma GAZ loodab sel nädalal sakslaste Volkswageniga lepingule allkirjad alla saada, ütles üks firma tippjuhte.
GAZ ja VW löövad sel nädalal käed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tehingut on oodatud kaua. Käesoleva nädala lõpus kukub aga Vene valitsuse seatud tähtaeg, mil firmad peavad esitama oma plaanid, kuidas kohapealset autotootmist edendada kavatsetakse, ütles GAZi omanikfirma Russkije Mašinõ nõukogu esimees Siegfried Wolf.
«Kuu lõpuks peavad allkirjad all olema,» ütles Wolf Financial Timesile antud intervjuu käigus.
«Me peame kuu lõpuks Vene valitsust ja tööstusministeeriumi teavitama, kellega me kampa lööme.»
Wolf, endine Kanada tarnefirma Magna kaasjuht, hoidus lõplikult kinnitamast, et kokkulepe täielikult saavutatud on, samuti ei tahtnud ta arutada tehingu üksikasju.
Samas plaanivad GAZ ja VW vähemalt 100 000 auto kokkupanemist Volga jõe kaldal Nižni Novgorodis paiknevas tehases.
VW ütles, et läbirääkimised GAZiga käivad, kuid keeldus plaane täiendavalt kommenteerimast.
Vene valitsus tahab tekitada töökohti ja arendada autotööstuse tarnebaasi, mis finantskriisis kõvasti räsida sai. Välismaistele autofirmadele on antud plaanide esitamiseks aega 28. veebruarini.
Reedel allkirjastas Ford Motor vastastikuse mõistmise memorandumi Vene firma Sollersiga, mis puudutab kohapealset tootmist ja müüki. Autotööstuse esindajate sõnutsi võib nüüd oodata tervet sedalaadi partnerluste lainet.
Uued reeglid pidavat jõustuma juba märtsis: välismaised firmad peavad täitma mootorite ning metall- ja muude osade kohapeal tootmisele kehtestatud suuremaid nõudeid – või siis arvestama kõrgendatud imporditollidega.
Nii näiteks on Ford ja Sollers teinud ettepaneku valmistada Venemaal mootoreid ning seada üles stantsimisseadmed.
Kui GAZi ja VW lepingulise tootmise plaan sel nädalal lukku läheb, on see Vene firmale juba kolmas analoogiline tehing.
Käesoleva kuu alguse poole andis GAZ nõusoleku ehitada General Motorsile lepingu alusel umbes 300 000 Chevrolet Aveot aastas. Detsembris aga valis Daimler GAZi oma kaaslaseks, et iga-aastaselt ligikaudu 25 000 Sprinteri bussi meisterdada.
Austerlane Wolf kogus tuntust Kanada grupi Magna Steyri Austrias Grazi linnas baseeruva koostetehase juhina, mis ehitab vamis masinaid Aston Martinile, Mercedes-Benzile ja teistelegi.
Hiljem juhtis ta Magna äpardunud katset GMi Opeli äri üle võtta, toetajaks Vene Sberbank. Plaani põhiidee oli ehitada Venemaal GAZi tehases Opelist tuletatud sõidukeid.
GAZ on Venemaa suurim bussitootja, sõiduautodega ei ole nad aga kuidagi märki maha saanud.
Chrysler Sebringi baasil tehtud Sibiri, mis tuli turule 2008. aasta finantskriisi päevil, osteti vaevalt 20 000 tükki.
Nende tehas, mille potentsiaalne võimsus on 200 000 autot aastas, töötab alakoormusel. Wolfi sõnutsi on eesmärgiks seatud saada «Venemaa edukaimaks lepinguliseks tootjaks».
«Me tahame täita selle tehase lepinguliste töödega, sest seda läheb tulevikus palju vaja,» ütles ta. «Vene turg on tagasi.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.