/nginx/o/2011/02/21/520719t1h1e06.jpg)
Saksa firmajuhid lasevad kriitikanooli valitsuse pihta, olles ärritunud viimase ähvarduste peale ettevõtete juhatustele naiskvoodid peale panna.
Saksa ettevõtjad materdavad naiskvoote
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitme börsiettevõtte tegevjuhid on öelnud, et üritavad küll kõigiti mitmekesisust propageerida, kuid on vastu riiklikule naiskvoodile.
«Ma olen täielikult kvootide vastu juhatuse tasandil,» ütles Financial Timesile Saksa eriotstarbeliste kemikaalide tootja SKW Metallurgie tegevjuht Ines Kolmsee.
«Paljude ametikohtade jaoks ei oleks lihtsalt võimalik naisterahvast leida, kuna metallurgiasektoris naisinsenere praktiliselt polegi.»
Kolmsee on Saksa 130 suurima börsifirma seas ainus naissoost tegevjuht.
Maailma suurima äritarkvaratootja SAP juhatuse liige Angelika Dammann ütles Financial Timesile: «Me usume, et naisi tuleks aktiivselt edutada, aga ranged kvoodid ei kõlba kuhugi.»
Ravimitootja Mercki tegevjuht Karl-Ludwig Kley ütles: «See on ju risti vastu igasugusele kainele majanduslikule mõtlemisele – panna naisi lihtsalt kvootide täitmiseks juhtivatele ametikohtadele.»
Merck teatas möödunud nädalal, et üritab tõsta järgmise viie aastaga naisjuhtide osakaalu 25-30 protsendi peale.
Debatt ägenes möödunud nädalal, kui Deutsche Banki pealik Josef Ackermann ütles, et naised muudaksid pangajuhtimise «värvikamaks ja kaunimaks».
Mitmed ärinaised ja naispoliitikud leidsid, et selline sõnakasutus oli «üleolevalt armulik».
Saksa kantsler Angela Merkel nimetas möödunud nädalal naiste nappust tippjuhtimises «tõeliseks skandaaliks».
Ta ütles, et firmadele antakse «viimane võimalus» antud küsimuses midagi ette võtta.
Saksa firmade kohale on laskunud Euroopa Liidu voliniku Viviane Redingi hirmutav vari, kes ähvardab kvootidega Euroopa 500 suurimat firmat.
Prantsuse rahandusminister Christine Lagarde ütles Financial Timesile möödunud nädalal, et Euroopa konkurentsivõime paraneks, kui juhatustesse naisi lisanduks.
Ta osutas sellele, et Prantsusmaal on võetud vastu seadus, mis nõuab naiste 40-protsendilist esindatust suurimate firmade juhatustes alates aastast 2017.
Debati valguses on saanud ilmseks tõsiasi, et Euroopas üldiselt ja Saksamaal eriti on mitmekesisusega lood kehvad.
Mullu oli Saksa esmajärguliste Dax-indeksi firmade juhatustes naisi vaid 2,2 protsenti.
Paljude meelest on Saksamaa, kus meestel kuni 1977. aastani oli seaduslik õigus oma abikaasade töölepinguid lõpetada, teistest maadest tunduvalt maha jäänud: lasteaedu pole piisavalt ning naiste suutlikkuse suhtes tippjuhtimisega tegeleda valitsevad stereotüübid.
Copyright The Financial Times Limited 2010.