/nginx/o/2016/11/19/6088297t1h8071.jpg)
Kui Eestis oleks uuest aastast kehtestatud majutusasutustele 14-protsendiline käibemaks, oleksime hotelliärimehe Verni Loodmaa sõnul kaotanud täielikult konkurentsieelise naaberriikide ees ning Eesti oleks liikunud kõrgeima majutusasutuste käibemaksumääraga Euroopa riikide nimistus viiendale kohale.
«See on mõistagi majutusasutustele hea märk,» lausus hotellide ja restoranide liidu juht ning Tartu hotellide London ja Pallas juhatuse esimees Verni Loodmaa uue valitsusliidu otsuse kohta, millega loobutakse uuest aastast majutusasutuste viieprotsendilisest käibemaksutõusust. Täna on see määr üheksa protsenti.
«Alates sellest, kui see teema eelmise aasta kevadel päevakorda tõusis, oleme püüdnud avalikkuses kõikide vahenditega, viisakas vormis ja argumenteeritult selgitada, miks selline järsk käibemaksutõus ei ole arukas,» rääkis Loodmaa. Ta lisas, et sellele juhtis tähelepanu ka pooleteise aasta tagune konjunktuuriinsituudi uuring. Selle kokkuvõte oli ühene: selline maksutõus ei pruugi tuua riigile raha juurde.
Viimati pöördusid erialaliidud riigikogu poole novembri alguses. «Seal tõime välja ka seda, et turism ei ole ainult Tallinna kesklinn, vaid sellel on hoopis laiem regionaalne mõõde ja selles peakski väljenduma Eesti konkurentsiseelis,» märkis Loodmaa. Tema sõnul ei oleks maapiirkondades asuvad majutuasasutused, mis väga sageli on pere- või väikeettevõtted, seda maksutõusu üle elanud.
«Kui riik lootis selle käibemaksutõusuga saada oma eelarvesse juurde 11 miljonit täiendavat tulu, siis tegelikult on selle raha turismisektor, majutus- ja toitlustussektor juba riigieelarvesse ära maksnud. See näitab, et meie maksedistsipliin on oluliselt paranenud,» lisas hotelliärimees. Ka ei saaks lasta seda maksuvahet turistil kinni maksta.
«Vaadake viimaste kuude statistikat - meil on piirkondi, kus majutusasutuse toa keskmine müügihind eelmise aastaga võrreldes ei ole viimastel kuudel mitte tõusnud, vaid ta on langenud,» kirjeldas Loodmaa. Kui vaadata septembri statistikat, siis Kesk-Eestis langes hind kahe euro võrra, Tallinnas jäi eelmise aastaga samale tasemele. «Küll me oleks kõrgemat hinda küsinud, kui see võimalik oleks olnud, aga see ei ole võimalik,» sõnas ettevõtja.
Kuigi sellel aastal on Eestit külastavate välisturistide arv mõõdukalt kasvanud, on sellest kasvust enim kasu saanud ikkagi Tallinn. «Kui me samal ajal vaatame üheksa kuu tulemuste põhjal meie maakondi, nende hulgas on üheksa maakonda, sealhulgas näiteks ka Saaremaa ja Hiiumaa, mis on aastataguse ajaga võrreldes punased,» rääkis Loodmaa.
Kui Eestis oleks hakanud kehtima 14-protsendiline käibemaks majutusasutustele, oleks Eesti sellega tõusnud kõrgeima maksumääraga riikide seas viiendal kohal Euroopas. «Kahetsusväärselt oleks ta aga olnud kõige kõrgem meie enda naaberriikidest - ja see on kõige tähtsam. Sellega oleks me ise väga selgelt vähendanud oma konkurentsivõimet,» toonitas hotelliärimees.
Loodmaa sõnul on ka turismifirmade liit korduvalt öelnud, et see on väga oluline alus ka suurtele reisikorraldajatele, kes jälgivad hinnapoliitikat väga suure täpsusega. «Kui käibemaks oleks tulnud täna juurde, siis sellisel juhul oleks kindlasti suundunud terve hulk grupi- ja individuaalturiste meie naaberriikidesse. Eelkõige räägin ma siin mõistagi teistest Balti riikides,» selgitas ta.
Teine asi, mis koos majutuse käibemaksumääraga koos mõjutab turistide valikuid, on toitlustusasutuste käibemaksu suurus. «Kui te vaatate Soomet, Rootsit näiteks - neil ei ole mitte ainult majutuses madalam käibemaks, vaid neil on ka toitlustuses,» sõnas hotellide ja restoranide liidu juht.
Lätis kehtib täna 12-protsentiline ja Leedus üheksaprotsendiline käibemaks majutusasutustele, Soomes kümneprotsendiline ja Rootsis 12-protsendiline.
Vaata lähemalt ka juuresolevalt graafikult.
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)