SEB: suurenenud töötuse taga on kahte liiki põhjused

Tööpakkumised töötukassas Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Esmaspäeval avaldatud tööturustatistika põhjal on töötus suhteliselt järsult suurenenud. Et olukord tööturul on täna üks peamistest Eesti makroriskidest, peab uus valitsuskoalitsioon majanduspoliitiliste otsuste tegemisel käituma ettevaatlikult, leiab SEB nädalakommentaaris majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Esmaspäeval avaldas Statistikaamet viimase kvartali tööturustatistika. Tööjõu-uuringu andmetel ulatus töötus kolmandas kvartalis 7,5 protsendini, mis on nii aasta kui kvartali võrdluses märkimisväärne kasv. Mäletatavasti oli 2015. aasta kolmandas kvartalis töötus rekordiliselt madal, vaid 5,2 protsenti ning ka selle aasta teine kvartalis piirdus töötuse määr 6,5 protsendiga. Kas tööturul on alguse saanud järsk kohandumine?

Joonis 1. Töötuse (vasak skaala) ja tööhõive (parem skaala) määr, 2011-2016, protsentides Foto: Statistikaamet / SEB

Alustuseks – nagu kõigis EL riikides, põhineb Eesti ametlik tööturustatistika kvartaalsel tööjõu-uuringul. Et tegemist on küsitlusega, tuleb saadud numbreid võtta parima hinnanguna, mille veapiir võib olla siiski üsna lai. Samas ei jää seekordne kasv vaid statistilise vea piiresse. 

-Töötuse kasvu taga kahte liiki põhjused

Töötuse suurenemise põhjused on kahte laadi: see võib tähendada eelmise töö kaotust, kuid ka soovi pärast mitteaktiivsuse perioodi uuesti tööturul osaleda. Viimane trend võis kolmandas kvartalis omada suurt mõju. Kui 2015. aasta sama ajaga võrreldes suurenes töötute arv 16 400 inimese võrra, siis tööga hõivatute arv vähenes 7700 inimese ja mitteaktiivsete arv enam kui 10 000 võrra.

Mitteaktiivsete arvu langust on põhjendatud töövõimereformiga. Tõepoolest on töötukassas läbinud esmase töövõime hindamise üle 4000 inimese, kes nüüd aktiivsetest tööturumeetmetest osa saavad. Samas ei oma reform nende staatusele tööjõu-uuringus otsest tähendust: küsitluses võisid inimesed ka varem vastata viisil, mis neid töötute hulka liigitas. Samamoodi võivad arvel olevad inimesed liigituda mitteaktiivsete hulka, kui nad ei ole näiteks valmis koheselt tööle asuma. 

Statistika põhjal oli haigusest või vigastusest paranenute naasmine aktiivsete hulka alles tähtsuselt kolmas põhjus, mis mitteaktiivsete arvu vähendas. Suurim mõju oli hoopis õpingute tõttu tööturult eemal olnud inimeste arvu langus pea 10 000 võrra. 6400 inimese võrra on vähenes ka pensioniea tõttu tööturul mitteaktiivsete arv, viimast mõjutab mõistagi ka suremus.

Samas ei saa mööda vaadata tööhõive vähenemisest. Kui mitteaktiivsete arv vähenes ennekõike nooremas ja vanemas eagrupis, siis 25-49-aastaste tööhõive on aga langenud 84,2lt 81,6 protsendini. Suurim on kukkumine olnud Kirde-Eestis, kus 25-49aastaste hõive on aastaga langenud 78lt 69 protsendini. 

Hõive langus samas eagrupis on märkimisväärne ka Põhja-Eestis. Sektorite lõikes on langus pea täielikult tulnud sekundaarsektorist ehk tööstusest ja ehitusest. Arvestades viimaste kvartalite tugevat kasumite langust ja kiiret tööjõukulude kasvu, näikse lõpuks alanud olevat ettevõtete kohandumisprotsess, mille eest analüütikud on pikalt hoiatanud.

Konjunktuuriuuringute tulemused laiapõhjalist olukorra halvenemist tööturul siiski ei ennusta. Kuigi sesoonsete mõjude tõttu on ettevõtete arv, kes plaanib lähiajal värvata, viimastel kuudel vähenenud, siis eelmise aasta sama ajaga võrreldes ollakse optimistlikumad. 

Ettevõtjate optimismi kinnitab ka SEB hiljutine uuring suurettevõtete seas: kuigi 40 protsenti neist peab tööjõukulude kasvu suureks probleemiks, plaanib kolmandik neist järgneva 6 kuu jooksul töötajate arvu kasvatada.

-Palgarallit reformid ei leevenda

Neljapäeva õhtul avaldas uus valitsuskoalitsioon esmase majanduspoliitilise programmi, mis puudutab nii tööjõu maksustamist kui tööturgu laiemalt. Tõelise maksuinnovatsioonina kõlab sissetulekust sõltuva maksuvaba miinimumi kehtestamine. Majanduslikult mõtleva inimese jaoks on selge, et tegelik maksumäär kõrgemapalgalistel töötajatel seeläbi suureneb ja madala­palgalistel alaneb.

 Ilmselt ei peetud tulumaksu tõstmist või astmelise tulumaksu kehtestamist poliitiliselt vastuvõetavaks, olles pigem valmis järeleandmisi tegema maksusüsteemi lihtsuses. Madalapalgaliste tarbimisvõimaluste avardamine on mõistagi positiivne, kuid majanduskeskkonna kui terviku jaoks tähendab see täiendavat stiimulit sisetarbimisele, mille kasv on olnud niigi suhteliselt kiire. 

Ettevõtete murele kiire palgakasvu osas reform otsest leevendust ei tõota. Palk on Eestis üldjuhul fikseeritud brutosummana ja vähemalt esialgu, tähendab maksuvaba miinimumi tõus palgalisa töötajale. Kuivõrd vähendab netosissetuleku tõus palgasurvet edaspidi, on raske ennustada. Küll suureneb koos tulumaksu alanemisega regulaarselt dividendimakselt motivatsioon «OÜtamiseks».

Suureks kaotuseks ei saa pidada sotsiaalmaksu vähendamisest loobumist. Sotsiaalmaksust rahastatakse valdkondasid, mille eelarve niigi kärisemas. Seetõttu ei ole maksu märkimisväärne langetamine ilma teise katteallika, näiteks varamaksudeta, mõeldav.  Väga väike sotsiaalmaksu kärbe ei oma ettevõtte tasandil tööjõukuludele aga erilist mõju. 

Sarnased probleemid on ka võimaliku sotsiaalmaksu lae kehtestamisega. Meedias välja käidud kolme keskmise palga taseme puhul, mõjutaks meede peamiselt juhtide, mitte tippspetsialistide palkasid.

-Riiklike investeerimisprojektide mõju tööhõivele

Tööturgu mõjutab ka riigi plaan suurendada investeeringuid. Tartu maantee laiendamine või riiklike korterite ehitamine suurendab ehitusettevõtete tööjõuvajadust. EL tõukefondide toel oli ehitustegevuse intensiivistumist oodata niigi, võimalik riigilaen suurendan veelgi sektorisse suunduvaid summasid. Madala töötuse tõttu peab ehitussektor lisatööjõudu leidma teistest sektoritest. 

Lisades siia oodatava sisetarbimise kasvu, on oodata tööjõu liikumist välisnõudlusele orienteeritud harudest sisenõudlusele orienteeritud harudesse. Aeglase majanduskasvu põhjuseks on aga olnud just pigem eksportivate ettevõtete kesised äritulemused, kelle konkurentsivõimet võitlus töötajate pärast kindlasti ei paranda. Kas nimetatud investeeringud suudavad Eesti majanduskasvu ka pikaajaliselt elavdada on rohkem kui kaheldav.

Et kiire tööjõukulude tõus aeglase majanduskasvu taustal on täna Eesti majanduse kõige suurem risk, siis tuleb uuel valitsuskoalitsioonil väga hoolega silmas pidada, et muudatused majanduspoliitikas ei halvendaks tööturu olukorda.