Pangapreili leidis magusa ameti

Tort ei pea olema mitte ainult maitsev, vaid ka ilus. Foto: SCANPIX

Alates suvest tegutseb Jõgeval  Elika Koogikoda. Selle perenaine on Elika Kiis, kes on seni pidanud nii mõneski asutuses klienditeenindaja ametit ja nüüd viimaks oma kutsumuse kondiitrina leidnud.

Väike ruum on värskelt remonditud, seinad on saanud kena aprikoosivärvi ja põhjapoolsed aknad kõrgel lae all annavad palju pehmet valgust, just nii nagu peenemaks kunstitööks tarvis, kirjutab Vooremaa. Köök on sisustatud uue roostevaba mööbliga, ja nurgas uhke kombiahi, mis lubab küpsetada korraga kuni kuus suurt pannitäit tordipõhja või piparkooke.

Sündinud ja koolis käinud on Elika Jõgeval. Ka esimene töökoht oli siin. Elika tädi oli kondiiter ja nii sattus tüdruk juba kooliajal tema juurde ametisse. Esialgu pigem kööki abitööliseks. Taigna ja koogipõhjade juurde alguses ei pääsenudki.

Kohe kodus kõiki tarkusi kasutada ei saanud, sest siis ei olnud majapidamises niisugust pliiti, millele oleks hea küpsetusahi ka olnud. «Muidugi ma tundsin sellest puudust. Üks esimesi asju, mis enda iseseisvasse majapidamisse sai muretsetud, oli korralik pliit,» lisab ta.

Aga esimene päristöökoht oli tanklas klienditeenindajana, hiljem on Elika töötanud ka tellerina pangas.

Kui tema kolmas tütar oli pisike ja ema lapsega kodus, hakkas Elika kodus torte ka teistele tegema. Ta vormistas end veterinaar- ja toiduametis kodus toidu käitlejaks.

«Nõuded selleks ei olnud väga ranged,» nendib nüüd, olles just sisustanud kõigile VTA normidele vastava pagaritöökoja. Kõik on detailideni läbi mõeldud, mööbel pärineb tööstuslikke kööke valmistavalt firmalt ja kõike sai vastavalt oma vajadustele ja normidele sättida. Niisuguse köögi sisustamisel mõõdetakse täpselt välja toiduainete ja valmistoodangu teekond. Ja kui kõik on õigesti tehtud, siis nii see tegelikult toimibki.

Tordid päris toiduainetest

Oma konkurentideks peab Elika ikka ainult teisi kohalikke tordimeistreid. «Erinevalt suurtööstustest teen mina torte päris toiduainetest – munadest, kohupiimast vahukoorest jahust – minu koogi sees jahuparandajaid pole. Ja neid lisandeid, mis eestikeelsest nimest ilma, ka ei leia.»

Veel üks kummaline asjaolu. Suur suhkrusisaldus, mis tundub suurtööstuste magustoitude puhul olevat justkui müügiargument omaette, toob elikasugustele väikeettevõtjatele kliente juurde. «Mulle on öeldud, et just see on tore, et ma suhkruga ei liialda.»

Nii ilus kui maitsev

Koogikaunistamine vaimustab siianiunis välja nägema. «Esimene kursus, kuhu ma läksin, oli tordikaunistamise kursus,» muigab Elika. «Vist biskviitpõhja ei olnud enne teinudki.» Aga tordipõhja tegemine on siiski selline asi, mida peab ise katsetamise teel õppima. Nüüd, oma koogikojas, küpsetab Elika peamiselt klassikalisest biskviit-, mure- ja pärmitaignast.

Ja koogikaunistamine on tema suur vaimustus siiani. See on tõsine näputöö. Hästi tuntud materjalid kaasajal on suhkrumass ja martsipan. Neist voolib Elika hea meelega kujukesi. Loomulikult on enamik neist lastepärased, sest just laste tortide peal on kujukesed popid. Eriti peenetundelised vanemad arvestavad tordi peale kujukesi tellides ka väikeste sööjate arvuga, et keegi ilma ei peaks jääma.