Amservi juht: kilovatipõhine automaks on eelmine sajand

Riik plaanib kehtestada auto registreerimismaksu. Foto: Liis Treimann / Postimees

Amservi tegevjuhi Rene Vareki arvates pole sellisel kujul rakendatud lisamaksud autondusele kuidagi majandust elavdavad ning pärsivad kindlasti autoäri.

Vareki hinnangul on kilovatipõhine maksustamine aegunud idee ning maksustamispõhimõte võiks olla hoopis teine.  «See mõte on ajast ja arust. Võiks isegi öelda, et tegu on eelmise sajandiga. Juhul, kui üldse maksustamise peale mõelda, võiks tänapäeval see olla seotud ikkagi keskkonnaga ning peaks baseeruma süsinikdioksiidil,» kommenteeris ta.

Vareki sõnul hakkab see kindlasti autondusäri pärssima. «See on koormav nii tööstusharule kui kliendile. Üleüldse igasugune selline maksustamine minu arvates midagi ei elavda ja ei tule kuskilt kasuks,» rääkis ta. Vareki selgitusel toimitakse tänapäeva kaasaegses ühiskonnas siiski enamasti keskkonnamõju arvesse võttes ning CO2 maksustamine oleks sel juhul ainuõige samm.

ERRi andmeil plaanib uus koalitsioon kehtestada autodele registreerimismaksu, mis enamikule inimestele tähendab, et ühe kilovati pealt tuleb maksta 2,5 eurot.

Võimsamate, enam kui 130-kilovatiste autode puhul oleks iga täiendav kilovatt maksustatud ilmselt viie euroga. Enam kui 200-kilovatiste autode puhul maksaks üks kilovatt kümme eurot.

Seadus peaks plaanide kohaselt jõustuma 2018. aastast.