E, 6.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

SEB: uue valitsuse kava soosib lühiajalist majanduskasvu

BNS
SEB: uue valitsuse kava soosib lühiajalist majanduskasvu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
SEB Panga majandusanalüütik Mihkel Nestor.
SEB Panga majandusanalüütik Mihkel Nestor. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

SEB panga majandusanalüütiku Mihkel Nestori hinnangul tundub tõenäolise järgmise valitsuskoalitsiooni maksu- ja majandusprogramm soosivat pigem lühiajalisemat majanduskasvu, kõige positiivsem on analüütiku sõnul madalapalgaliste maksukoormuste vähendamine, ent murettekitav plaanitav investeerimisprogramm.

«Kokkuvõtvalt võiks öelda, et uue koalitsiooni programm tekitas kahetisi tundeid. Põhiolemuselt tundub programm soosivat pigem lühi- kui pikaajalist majanduskasvu. Kõige tervitatavam on ehk madalapalgaliste maksukoormuse vähendamine, kuid selleks valitud meetod ei ole kõige efektiivsem. Hetkel jääb ka selgusetuks, mille arvelt plaanitakse katta puudujääk, mille reform tulumaksulaekumises tekitab,» ütles Nestor BNS-ile.

Üks osa uue tõenäolise võimuliidu plaanist on langetada regulaarseid dividendimakseid tegevatele ettevõtetele tulumaksumäär omanikutulult praeguselt 20 protsendilt 14 protsendile.

«Pigem jään selle sammu vajalikkuse osas esialgu skeptiliseks. Eesti maksusüsteemi eripära on motiveerinud ettevõtteid hoidma raha ettevõttes, mis on soodne ja investeeringute jaoks ning loonud turvapuhvri majandusraskuste ajaks,» rääkis SEB analüütik.

Ta märkis, et vähendades dividendide maksumäära, muutub raha ettevõttest välja viimine senisest mõistlikumaks.

«Kas see soosib majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali, on iseasi. Julgen ka kahelda, et muudatus tooks Eestisse rohkem investeeringuid,» ütles analüütik.

Lisaks loob regulaarse dividendi madalam maksustamine Nestori hinnangul täiendava põhjuse, miks regulaarsele palgatulu asemel dividende maksta ehk nii-öelda OÜtada. «Positiivse poole pealt muutub dividendimaksetest saadav maksutulu riigi jaoks ilmselt paremini prognoositavaks,» märkis analüütik samas.

SEB analüütiku hinnangul on kõige murettekitavam on praegune info laenukapitali abil rahastatava investeerimisprogrammi kohta.

«Ma ei pea laenu kasutamist tänases intressikesskonnas kindlasti laiduväärseks, kuid selle abil tehtavad investeeringud peaksid omama pikaajalist mõju Eesti kasvupotentsiaalile. Hetkel ei tundu olevat nimekirjas ühtegi sellist objekti,» ütles ta.

«Euroopa Liidu tõukefondide abil oli järgmisteks aastateks oodata niigi riikliku ehitustegevuse intensiivistumist ja täiendava raha suunamine sinna tekitab ohu sektori ülekuumenemiseks. Tööjõuvajaduse suurenemine ehituses ja oodatav sisenõudluse kasv tänu madalapalgaliste parematele tarbimisvõimalustele, põhjustab tööjõu ümberpaiknemist välisnõudlusele orienteeritud harudest sisenõudlusele orienteeritud harudesse, mis halvendab eksportiva sektori konkurentsipositsiooni,» rääkis Nestor.

Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) moodustatav uus valitsusliit plaanib alates 2018. aastast tõsta tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni, ütlesid erakonnajuhid neljapäeval. Samuti jätab võimuliit ära sotsiaalmaksu langetuse 1 protsendi võrra ning kehtestab madala määraga pangalõivu. Lisaks on plaanis limonaadimaks, veini-, õlle- ja siidriaktsiisi tõus ning gaasiaktsiisi kasv.

Teiselt poolt plaanib uus valitsusliit käivitada kolmeaastase investeeringuprogrammi, mille maht on 315 miljonit eurot ning mis saab olema suunatud infrastruktuuri, elamumajandusse ja kaitseinvesteeringutesse. Uus valitsus plaanib taastada ka põllumajanduse üleminekutoetused, jätta alles majutusasutuste käibemaksuerisuse ning jätta ära diisliaktsiisi tõusu 2018. aastal, samuti suurendada kohalike omavalitsuste rahastust.

Märksõnad
Tagasi üles