/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/10/18/5971637t1h592c.jpg)
Ametist lahkuv majandusminister Kristen Michal ning ettevõtlusminister Liisa Oviir kirjutavad kirjas õiguskantslerile, et riik peab välja töötama küttevõlgnevuste kriisiplaani.
Michal ja Oviir: tuleb luua küttevõlgnevuste kriisiplaan
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme tuvastanud, et riik peab töötama välja kriisiplaani, mida oleks võimalik kasutada probleemi eskaleerumisel,» seisab ministrite ühises kirjas. Kriisiplaan töötataks välja sisuliselt Ida-Virumaa jaoks, kus on ministrite hinnangu probleemi teravik.
«Oleme edastanud siseministeeriumile ettepaneku nimetada kirja alguses nimetatud töörühma [korteriühistute võlgnevuste probleemidega tegeleva töörühma] esindaja ning võimalust kaasata ka eksperte regionaalsest kriisikomisjonist. Töörühm on otsustanud tellida võrdleva õigusliku uuringu. Selleks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kuulutanud välja hanke ja sõlminud edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu,» seisab ministrite kirjas.
Töörühma on praegu kaasatud sotsiaal-, justiits- ja rahandusministeeriumi esindajad.
«Uuringu tulemusena peab valmima terviklik analüüs, mille raames hinnatakse olemasolevate õiguslike lahenduste rakendusvõimalusi erinevates piirkondades üle Eesti ning tehakse ettepanekud täiendusteks või pakutakse välja komplekssed lahendused korteriühistute võlgnevuste probleemi lahendamiseks riiklikul ja/või kohaliku omavalitsusüksuse tasandil. Analüüs valmib käesoleva aasta lõpuks," seisab kirjas.
Korteriühistute võlgnevuste probleemidega tegeleva töörühma töö tulemusel on Ida-Virumaa kaugküttepiirkonna soojusvarustus taastatud ning kõige külmemal ajal kellelgi kütet enam välja lülitada ei saa, kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) novembri alguses.
Euroopa Parlamendi liige Yana Toom pöördus jaanuaris õiguskantsleri poole palvega uurida Kohtla-Järve elanike vee- ja kütteta jätmise õiguspärasust.
«Palun Teid hinnata kaugkütteseaduse paragrahv 17 lõige 4 vastavust põhiseadusele. Eeskätt palun otsustada, kas selles normis sätestatud võimalus lülitada küte välja talveperioodil ja pakaselise ilmaga on vastavuses põhiseaduse paragrahv 11 ehk proportsionaalsuse põhimõttega,» kirjutab Toom oma pöördumises õiguskantslerile.
Õiguskantsler Ülle Madise pöördus septembris Kohtla-Järve linnavalitsuse poole, soovides teada, mida on linnavalitsus ette võtnud, et eeloleval talvel ei korduks linnas olukord, kus kortermajade elanikud jäeti naabrite küttevõlgade pärast soojata, kirjutas Põhjarannik.
«Kohtla-Järve kaugküttega seotud probleemidele on vaja leida lahendus. Oma kodu kütmise eest korralikult tasunud inimesed ei tohi eeloleval talvel taas kütteta jääda,» kirjutas Madise.
Tänavu katkestas VKG Soojus soojusenergiaga varustamise rohkem kui 50 majas, mille korteriühistud või korteriomanike ühisused on küttearved tasumata jätnud. Käesoleva aasta 1. juuni seisuga oli soojustarbijate võlg ettevõttele 136 000 eurot, 1. novembriks oli see kahanenud 13 000 euroni ja Kohtla-Järvel oli kaugküte sisse lülitatud.