Vaata, millise hinnangu said EL liikmesriikide 2017. aasta eelarved Euroopa Komisjonilt

Jean-Claude Junckeri juhitud Euroopa Komisjoni hinnangul on mitme EL liikmesriigi järgmise aasta riigieelarve vastuolus ühiselt kokkulepitud eelarvepoliitikaga. Foto: TOBIAS SCHWARZ/AFP

Euroopa Komisjon viis lõpule euroala liikmesriikide 2017. aasta eelarvekavade hindamise, keskendudes sellele, kuidas nad täidavad stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid ehk sisuliselt võttes eelarve struktuurse tasakaalu.

Mitmel juhul leiab komisjon siiski, et eelarve kavandatud kohandamine on väiksem kui stabiilsuse ja kasvu paktis nõutu või esineb selline oht. 

Euroopa Komisjoni hinnangul on viie liikmesriigi - Saksamaa, Eesti, Luksemburgi, Slovakkia ja Hollandi - eelarvekavad kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega 2017. aastaks.

Nelja liikmesriigi - Iirimaa, Läti, Malta ja Austria - eelarvekavad on üldiselt kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega 2017. aastaks. Kõnealuste riikide kavade elluviimisel võidakse mõnevõrra kõrvale kalduda keskpika perioodi eelarve-eesmärkide saavutamisele suunatud kohandamiskavast.

Kuue liikmesriigi - Belgia, Itaalia, Küprose, Leedu, Sloveenia ja Soome - eelarvekavade puhul tõi Euroopa Komisjon välja, et nende puhul on oht, et stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded 2017. aastaks jäävad täitmata.

Komisjoni hinnang on, et nende liikmesriikide eelarvekavad võivad viia märkimisväärse kõrvalekaldumiseni kohandamiskavaga ettenähtud keskpika perioodi vastavatest eelarve-eesmärkidest.

Soome on siiski esitanud taotluse struktuurireformi klausli ja investeerimisklausli kasutamiseks. Komisjon võtab arvesse SKP lõhe hinnangute ebakindlust, kui ta kaalub võimalust kohaldada Soome suhtes klauslit. Kui seda tehakse, võib see omakorda mõjutada nõuetele vastavuse hindamist.

Leedu eelarvekava, mis põhines eeldusel, et poliitikat ei muudeta, sisaldas taotlust kasutada struktuurireformi klauslit. Täielik hinnang sellele, kas Soome ja Leedu vastavad paindlikkuse saamise tingimustele, antakse tavapärase Euroopa poolaasta tsükli käigus seoses 2017. aasta stabiilsusprogrammide hindamisega.

Prantsusmaa eelarvekava vastab üldjoontes stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele 2017. aastaks, kuna komisjoni 2016. aasta sügisprognoosi kohaselt jääb 2017. aastal valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk veidi alla aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse kolm protsenti, kuigi eelarve kohandamine ei vasta kaugeltki soovitatud tasemele ning eelduse korral, et poliitikat ei muudeta, ei oleks korrigeerimine 2018. aastal püsiv.

Hispaania eelarvekava puhul leiti, et on oht, et stabiilsuse ja kasvu pakti kohaselt 2017. aastaks esitatud nõuded jäävad täitmata. Tunnistades, et nendes prognoosides on lähtutud poliitika samaks jäämisest, prognoosib komisjon, et 2017. aastal ei saavutata ei valitsemissektori nominaalse eelarvepuudujäägi vahe-eesmärki ega eelarve soovitatud kohandamist.

Portugali eelarvekava puhul leiti, et on oht et stabiilsuse ja kasvu pakti kohaselt 2017. aastaks esitatud nõuded jäävad täitmata, kuigi prognoositav kõrvalekalle ületab märkimisväärse kõrvalekalde künnise väga vähesel määral. Kui võetakse vajalikud fiskaalmeetmed, näivad ohud olevat kontrolli all.

Portugal, kelle suhtes praegu kohaldatakse pakti paranduslikku osa, peaks sel aastal prognoosi kohaselt kinni pidama soovitatud ja aluslepingus sätestatud kontrollväärtusest (kolm protsenti SKPst). Portugali suhtes võidakse alates 2017. aastast hakata kohaldama pakti ennetuslikku osa, kui ülemäärane eelarvepuudujääk suudetakse õigeaegselt ja kestlikult kõrvaldada.

Portugal ja Hispaania esitasid oktoobri keskpaigaks oma eelarvekavad ja aruanded meetmete kohta, mis võeti vastusena aluslepingu artikli 126 lõike 9 kohaselt esitatud ja 8. augustil 2016 vastuvõetud nõukogu teadetele. Vahepeal on Komisjon need dokumendid läbi vaadanud ning alustanud struktureeritud dialoogi Euroopa Parlamendiga.

Komisjon jõudis järeldusele, et mõlema liikmesriigi ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus tuleks peatada. Seega ei eksisteeri enam asjaolusid, millest ajendatuna tegi komisjon ettepaneku peatada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, ning seetõttu sellist ettepanekut ei tehta.