Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Joakim Helenius: tunnel Helsingisse on mõttekam kui Tallinna-Tartu maantee (6)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Joakim Helenius.
Joakim Helenius. Foto: Peeter Langovits

Tallinna-Helsingi tunneli suure entusiastina toetab investeerimisfirma Trigon juht Joakim Helenius turundusmagnaadi Peter Vesterbacka ideed juba lähiaastail tunnelit ehitama hakata.

Heleniuse hinnagul on kogu see projekt puhtalt poliitilise tahte taga. «Kui poliitiline tahe on olemas, siis on selle ehitamine kindlasti ka lähiaastatel tõenäoline,» ütles ta.

«Ma tõepoolest siiralt usun sellesse tunnelisse. Ma usun, et see tunnel loob kaksiklinna ning see omab tohutut majanduslikku kasu. Täpselt niisamuti, nagu see on Kopenhaageni ja Malmö vahel (Öresundi sild Taani ja Rootsi vahel – toim),» selgitas Helenius.

Tema sõnul võib tunneli mõju jagada kaheks, millest kõige tähtsam on selle projekti pikaajaline mõju. Heleniuse sõnul muudab see väga lihtsaks Soome firmadel ja ettevõtjatel oma äriga Eestisse tulla. «Tulla keskkonda, kus ettevõtete maksustamine on soodsam kui Soomes, üksikisiku tulumaks on ettevõtjatele ja äridele soodsam kui Soomes. Üleüldiselt on elamine ja firma juhtimine Eestis odavam kui Helsingis,» leidis ta.

Heleniuse arvates tooksid väga paljud Soome firmad oma ärid Eestisse üle ning ühtlasi teeks see lihtsamaks ka soomlaste töötamise Tallinnas, kui seda peaks vaja olema. «Kahes linnas korraga töötada ja elada ei ole ju võimalik,» selgitas Eesti üks edukamaid ettevõtjaid.

Tema sõnul tõstaks see drastiliselt Tallinna elustandardit. «See on tohutu päästik majanduskasvule ning pikas perspektiivis on tunnelil väga suur positiivne mõju nii Tallinna, Helsingi kui ka kogu Eesti majandusele. Ma usun, et see kaotaks ka vajaduse eestlastel Soome tööle minna ning selle asemel võib tekkida olukord, kus hoopis soomlased hakkavad üha enam kolima tööle Tallinnasse ja Eestisse,» selgitas Helenius.

Lühikeses perspektiivis on Heleniuse sõnul tunneli mõju samasugune nagu iga suure infrastruktuuri ehitamisel, luues endaga palju uusi töökohti. «Minu arust tundub miljon korda mõttekam panna Eestil raha Tallinna-Helsingi tunnelisse, kui ehitada näiteks Tallinna-Tartu maanteed. Kui maantee lõpuks valmis saab, on selle mõju majandusele üliväike – tunnelil seevastu väga suur,» leidis ärimees.

Et projekt toimiks on ettevõtja sõnul vaja väga tugevat koostööd Eesti, Soome ja Euroopa liidu vahel. «Kindlasti peab Soome poolt tulema märkimisväärne investeering ning ega Eestigi ei pääse, aga mul on tunne, et eestlased ehmuvad tihti selle maksumuse suuruse peale. Samas kui Eesti seda teistega jagaks, oleks see ju väga palju väiksem,» rääkis ta.

Angrybirdsi brändilooja Peter Vesterbacka plaan meelitada tunnelit ehitama Hiina investorid, pole Heleniuse sõnul kaugeltki halb plaan, kuid tema hinnangul oleks see siiski pisut keeruline. «Kui hiinlased on nõus siia raha pumpama, siis see oleks lausa fantastiline. Samas ei ole Hiina muidugi lahendus igale probleemile, sest ega nemad ka igasse maailma taristusse suuri summasid lihtsalt niisama panema ei hakka. Kindlasti ei ole see halb idee, aga eks sellel on oma plussid ja miinused, mida tuleb korralikult kaaluda,» selgitas Helenius.

Heleniuse arvates peaks Eesti uus valitsus kindlasti selle projekti tõsisemalt ette võtma. «Meil on täna Eestis hulk poliitikuid, kes moodustavad uut koalitsiooni. Me kuuleme ilusat juttu, kuidas tahetakse majandus kiirelt kasvama panna, tulla stagnatsioonist välja, olla loovad ja innovaatilised. Aga jumal hoidku – see tunnel on midagi, mis muudaks dramaatiliselt Eesti majanduslikke väljavaateid ning tõstaks elatustaseme Euroopa tasemele. Poliitikud peaksid tõsiselt sellest rääkima hakkama kui ühest peaprojektist,» kommenteeris Helenius. Ettevõtja sõnul ei olemas ühtegi teist sellist projekti mille positiivset majanduslikku mõju saaks võrrelda tunneliga Tallinna ja Helsingi vahel.

Tagasi üles