/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/05/2264713t1h328a.jpg)
Tallinna Ülikooli tuleviku-uuringute ja strateegilise juhtimise professori Erik Terki sõnul annavad muutused Soome logistikasektoris ja soomlaste kasvav huvi Tallinna-Helsingi tunneli vastu mitmeid lisaargumente Rail Balticu rajamiseks.
Teadlane: soomlaste kasvav huvi loob Rail Balticu jaoks lisaargumendi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Viimastel aastatel on oluliselt tugevnenud soomlaste huvi Helsingi-Tallinna tunneli vastu. See töötab võimendina Rail Balticu projekti jaoks,» rääkis Terk Äripäeva poolt korraldatud logistikakonverentsil.
Terki sõnul on selgemaks saanud ka Põhja Jäämere ja üle Aadria liikuma hakkavate transkontinentaalsete kaubamahtude suurusjärgud ja ajatelg. Lisaks ei saa mööda vaadata, et Soome kaubavoob, mis praegu on pigem meresõbralik, muutub tulevikus raudteekesksemaks, lisas professor.
Terk tõi välja ka seda, et alates kahe aasta tagusest ajast, mil ta Rail Balticu arengustsenaariumeid analüüsis, on muutunud ka see, et merekaubaveo viimine Vanasadama ja Helsingi vahelt Muuga ja Vuosaari liinile ei ole enam nii suur probleem.
Samas ei tundu poolakad Terki sõnul liiga kiirustavat oma raudteeühendustel kiiruse tõstmisega. «Sellest sõltub aga soomlaste huvi Rail Balticu kaudu kaupade vedamise vastu, seega on see oluline.»
Pooltargumente välja tuues nägi professor ühe võimalusena veel Balti riikide vahelist kaubavahetust, millest praegu on vähe räägitud. «Pole uuritud seda, kuidas raudtee suurendab Balti riikide vahelist kaubavahetust. Suuremate regionaalsete ettevõtete Baltikumi paigutumine võib seda pilti muuta, kuna liiguvad üksikud pooltooted ja jupid,» rääkis Terk.