Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Loomakaitsjad: karusloomafarmide kontroll on nende keelamisest kallim

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mittetulundusühing Loomus eestvedaja  Kadri Taperson.
Mittetulundusühing Loomus eestvedaja Kadri Taperson. Foto: Erakogu

Loomakaitsjate hinnangul on karusloomafarmide efektiivne järelevalve riigile keerulisem ja kulukam kui nende üleminekuajaga keelustamine. 

Valitsus asus seisukohale, et juhul kui ettevõte täidab oma tegevuses kehtivast korrast tulenevaid nõudeid, siis põhjust karusloomafarmide keelustamiseks ei ole, kuid loomakaitsjate hinnangul on kasvanduste efektiivne järelevalve riigile keerulisem ja kulukam kui mõistliku üleminekuajaga keelustamine, teatas BNS-ile loomade eestkoste organisatsioon Loomus neljapäeval BNS-ile.

Kuna karusloomakasvatustes ei saa tagada ei loomade heaolu ega pidamise nõudeid, on Loomuse hinnangul selline seisukoht problemaatiline nii riigile kui ka karusloomakasvatajatele.

«Riigi ja karusloomakasvatajate seisukohast on kümne aasta pikkuse üleminekuajaga keelustamist lihtsam ja odavam korraldada kui farmidele selgelt üle jõu käivate heaolunõuete täitmist ja regulaarset järelevalvet,» ütles Loomuse juht Kadri Taperson.

Loomus peab vajalikuks rõhutada, et olenemata keskkonna- ja maaeluministeeriumi ettepanekust karusloomakasvatusi Eestis mitte keelustada, peab lõpliku hinnangu 2014. aastal Loomuse poolt riigikogule esitatud märgukirjale andma siiski riigikogu maaelukomisjon.

«Ja hinnang, mille annab lõplikult maaelukomisjon, kehtib märgukirjale, mitte sellele, kas Eesti keelustab karusloomafarmid või mitte. Farmide keelustamise protsess ja kampaania nii Eestis kui ka Euroopa Liidu tasandil jätkub veelgi intensiivsemalt,» sõnas Taperson.

2014. aastal kogus eestisisene petitsioon karusloomafarmide keelustamise poolt üle 10 000 Eesti inimese allkirja. Rahvusvaheline petitsioon karusloomafarmide keelustamiseks Eestis on seni kogunud ligi 34 000 allkirja.

2014. aasta lõpus viis Loomus karusloomafarmide keelustamise märgukirja riigikokku, pärast mida toimus riigikogu maaelukomisjonis märgukirja avalik arutelu. Käesoleva aasta märtsis valmis maaeluministeeriumi poolt tellitud sotsiaalmajanduslik analüüs karusloomafarmide võimalikust keelustamisest kümne aasta pikkuse üleminekuajaga.

Karusloomafarmid on keelustanud Inglismaa, Põhja-Iirimaa, Austria, Horvaatia, Holland, Makedoonia, Brasiilia, Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, Saksamaa liidumaad Baier, Hessen, Nordrhein-Westfalen ja Schleswig-Holstein ning Belgia suurim piirkond Valloonia täielikult, osaliselt Šveitsi, Taani, Rootsi, Uus-Meremaa, USA. Karusloomafarmide keelud on eriti tugevalt poliitilises päevakorras Belgias, Saksamaal ja Tšehhi Vabariigis.

TNS Emori läbiviidud uuringu kohaselt ei poolda 58 protsenti eestimaalastest karusloomakasvandusi.

Tagasi üles