Toiduliit: sõna «analüüs» annab poliitikutele idee tegutsemiseks

Kui nö limonaadimaks kehtestatakse, hakkaks see kehtima ilmselt ka joogijogurtitele. Foto: Peeter Langovits

Kuigi toitumise rohelisse raamatu projekti pole nö ebatervislike toitudele lisamaksustamist otseselt sisse kirjutatud, on toiduliit mures, et  poliitikud võivad sealt selle idee ikkagi saada.

«Mulle on jäänud selline tunne,  et meid kaasati vaid kaasamise enda pärast ja meie tagasisidet ei ole leidnud suures osas üldse mõistmist,» rääkis toiduliidu juht Sirje Pottisepp tänasel pressiüritusel, kus tutvustati toitumise ja liikumise rohelist raamatut.  

Ka ise selle raamatu koostamisel osaleva Pottisepa sõnul ollakse töögrupis üksmeelel, et ülekaalulisus on Eestis probleem, aga selle lahenduste osas ollakse erimeelt.  

«Mis meid kõige rohkem  häirib ja murelikuks teeb on toidumaksustamise punkt,» rääkis Pottisepp. Tema sõnul pole ühtegi tõenduspõhist uuringut, mis ütleks, et toidumaksustamine oleks kaasa toonud tervisenäitajate parandamise. «Teiste maade kogemus näitab, et kiiresti leitakse asendustoode, mis ei pruugi olla tervislikum, on näiteks suhkruasendajaga,» lisas Pottisepp.

Kuigi pressikonverentsil kinnitas Kristiina Köhler sotsiaalministeeriumist, et nö suhkrumaksu pole toitumise rohelise raamatu projekti sisse kirjutatud, vaid seal on kirjas vajadus selle põhjendatust analüüsida, leidis Sirje Pottisepp, et ka seda on liiga palju, kuna see võib anda poliitikutele idee tegutsemiseks.

«Mina väidan, et rahandusministeerium  saab analüüsida iga päev ja kõike, mida ta soovib, kui ta saab selleks käsu,» argumenteeris Pottisepp.

Samas möönsid ka ministeeriumiametnikud, et võimeliku uue maksu kehtestamine on ennekõike poliitiline otsus.

Köhleri kinnitusel ei ole toitumise rohelisse raamatusse mitte midagi sisse kirjutatud käskivas kõneviisis. «Mul tekib hirm  et kui see raamat avalikuks saab, siis te olete pettunud, et seal on nii vähe keelde ja käske,» ütles sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse.

«Ärge olge pettunud,  see on Euroopa kõige radikaalsem toitumise roheline raamat,» täiendas teda toiduliidu juht.

Võimaliku suhkrumaksu kehtestamisest rääkis töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski juba eelmise valituse ajal ning praeguste koalitsiooni läbirääkimiste ajal on ka Keskerakonna juht Jüri Ratas öelnud, et see saab ilmselt teoks.

Sotsiaalministeerium tutvustas täna ka suhkruga magustatud jookide tarbimise ülevaadet. Suhkruga magustatud joogiks ei peeta ainult nö limonaade ja cocat, vaid ka magustatud piimajooke (nt joogijogurtid – toim), tee- ja kohvijooke, energiajooke, spordijooke, magustatud vett, mahlajooke. Uuringu kohaselt on ligi 57 protsenti  11-, 13- ja 15-aastastest lastest joob suhkruga magustatud jooke kord nädalas. Nende keskmine tarbimuskogus teismeliste seas on 185 ml. Ühe korraga juuakse keskmiselt ära 439 ml.