Tallinki ja reisija tüli päädis öösel laevast lahkumisega

Tallink Star laev. Foto: Erik Prozes / Postimees

Eksikombel arvas hilisõhtuse Tallinki laevaga sõitnud reisija, et tal on makstud kajuti eest, kuid nii see polnud ning vaatamata kemplemisele tuli tal laevalt lahkuda.

«Olles Tallinki klient aastaid, märkasin umbes kaks aastat tagasi, et Tallinki teenindus on klientide suhtes ükskõikseks muutunud. Kahjuks juhuste sunnil olin siiski sunnitud kasutama Tallinki teenuseid 07.11.2016 suunal Tallinn – Helsinki,» kirjutas toimetuse poole pöördunud Olavi.

Kuna tema reisi sihtkoht oli Helsinkist veel edasi, broneeris ta päeva viimasele laevale reisi, et laevas ööbida ning hommikul reisi puhanuna jätkata.

«Tallinki broneerimise keskkonna kaudu sujus kõik enamvähem, sai broneeritud reisijapilet kui ka kajut koos ööbimisega. Check-in sai teostatud iseteeninduskassa kaudu ning pardakaarti saades märkasin, et sellel puudub märge «ööbija». Igaks juhuks astusin terminalis läbi  teenindaja juurest, kes kinnitas, et see peaks sisaldama ööbimist,» kirjeldas mees.

Laeva jõudes suundus ta kajutisse magama, kuid saabumisel Helsinkisse (umbkaudu kell üks öösel) tuli reisija sõnul kajutisse koristaja ning soovis oma tegemistega alustada.

«Teavitasin teda, et broneering on koos ööbimisega ning korraks saabus vaikus. Kümne minuti pärast saabus koristaja tagasi teatega, et neil puudub info minu ööbimise kohta ning pean pöörduma laeva infoletti,» rääkis Olavi.

Infoleti teenindaja teatas mehele, et ta peab laevast lahkuma, kuna kajutikaardil puudub info ööbimise kohta. Mees selgitas talle, et terminalis kontrolliti pardakaarti ning esitas ka broneeringu kinnituse, kus oli näha suurem broneeringu eest tasutud summa. Teenindaja väitel ei olevat aga märgitud, mille eest lisasumma on tasutud. Ka polevat olnud võimalik kontrollida süsteemist reisija andmeid ning soovitati vaid esitada pretensioon. Reisija soovis oma õiguste taga nõudmiseks rääkida ka kapteniga, mida talle ei võimaldatud.

«Seega vaatamata tõsiasjale, et suutsin laevas tõestada enda õigust laevas ööbida, visati mind öösel kell üks laevast välja, kus ootas ees -10 kraadi ning lumetorm. Juhul kui mul poleks olnud võimalust leida alternatiive ööbimiseks, oleks Tallinki meeskond pannud enda reisija elu ohtu külmumise näol,» oli reisija pahane.

Olavi märkis, et ta ei ole esitanud ametlikku kaebust Tallinki klienditeenindusele, kuna varasema kogemuse põhjal talle sealt ei vastatud. Ta ei olnud soovi ka rahalisele hüvitisele, kuna tema arvates maksab reisija(te) elu ohtu seadmine veidi rohkem kui pelgalt piletiraha.

Tallinki kommunikatsioonijuht Luulea Lääne kinnitas, et arusaamatus tekkis sellest, et klient tegi broneeringu mobiilirakenduses, kus ööbimisega kajutit hetkel veel broneerida polegi võimalik.

«Seda, et kajut on broneeritud vaid ülesõiduks, näitab ka makseinfo ning pärast broneeringukinnitus. Kindlasti võiks seda veelgi selgemalt välja tuua ning vastava arendustöö ettepaneku oleme ka juba ettevõttesiseselt teinud,» tõdes Lääne.

Ta kirjeldas, et klient pöördus infolauda, kus vaadati üle tema broneering. Infotöötaja selgitas talle, et kuna tal oli juba ülesõiduks kajut ostetud, maksab selle pikendamine ööbimiseks koos hommikusöögipakiga 29 eurot.

«Kliendi arvates oli see liiga kallis ning ta pidas paremaks suunduda Helsingisse hotelli. Enne seda palus ta paberile kirjutada infolaua töötaja ja kapteni nimed ning teatas, et edasi võtab ettevõttega ühendust juba meedia kaudu. Kapteniga rääkimiseks ta soovi ei avaldanudki,» avaldas Lääne.

Ta kinnitas, et inimese pahameel on mõistetav, kui hilisel ajal selgub arusaamatus broneeringuga, kuid siiski tegid laevatöötajad kõik, et leida kliendisõbralik lahendus.

«Kindlasti võimaldame inimestele, kelle broneeringus on arusaamatus tekkinud, osta laevast juurde ööbimise lisateenus. Nii ka seekord, kus kajutiteenija palus reisijal selleks infolauda pöörduda. Kellaaeg oli hiline seetõttu, et laev jõudis tol ööl tormiste ilmastikuolude tõttu sadamasse veidi hiljem, ehk kella ühe paiku (graafikupärase kella 00.30 asemel) ning alles siis said kajutiteenijad reisil kasutatud kajuteid koristama asuda,» lisas Lääne.