/nginx/o/2016/11/15/6075285t1h0621.jpg)
Kui teostub «vihase soomlase» Peter Vesterbacka unistus, saab Tallinnast Helsingisse sõita mööda tunnelit juba 2023. või 2024. aastal – juba hetkel maailmas kasutusel olevate rongidega tähendaks see vahemaa läbimist kõigest 12 minutiga.
Railway-techonology.com reastuse põhjal on kõige kiiremad rongid hetkel kasutusel Aasias ja Euroopas ning nende rekordkiirused ületavad juba enam 400 km/h. Kui arvestada kiirendamisele ja pidurdamisele kuluvat aega, ei pruugi nende juba praegu Helisngissse jõudmine võtta aega enam kui trammiga Viru väljakult Kadriorgu liikumisele.
Kiireimad rongid maailmas hetkel on:
Shanghai Maglev (magnethõljukrong)
/nginx/o/2016/11/15/6075283t1h1a5a.jpg)
Shagnghai Maglev juhib kiireimate rongide edetabelit tippkiiruse poolest, milleks on koguni 430 km/h. Keskmiseks kiiruseks on tal oma trassil seejuures 251 km/h. Maglev asus 30,5-kilomeetrisele liinile juba tegelikult aprillis 2004 ning tegemist on ühtlasi maailma esimese magnetpadjal liikuva rongiga. Rongi on valmistanud Siemensi ja ThyssenKruppi ühisettevõte.
Harmoy CRH 380A
/nginx/o/2016/11/15/6075277t1hc33b.jpg)
Selle rongi reaalolude maksimumkiiruseks on 380 km/h ja tegemist on seega kiiruselt teise rongiga maailmas. Samas testidel on saavutatud ka 486,1 km/h kiirus. Liinil on see rong Pekingi ja Shanghai vahel juba oktoobrist 2010. Selle vibratsioonivaba rongi ehitas ettevõte CSR Qingdao Sifang Locomotive & Rolling Stock koostöös mitmete Hiina ülikoolidega.
AGV Italo
/nginx/o/2016/11/15/6075261t1h650c.jpg)
AGV Italo on oma sarja esimene rong ja asus liinile aprillis 2012. Selle tippkiiruseks on 360 km/h, kuid veojõusüsteemi katsetused on andnud tipptulemuseks lausa 574,8 km/h. AGV-d peetakse Euroopa kõige modernsemaks rongiks, ehitanud on selle Alstom ning liiniks on Napoli-Rooma-Firenze-Bologna-Milano.