Lugeja küsib: miks veoauto rehvidele kehtivad leebemad nõuded?

Auto- ja veokirehvidele kehtivad erinevad nõuded. Foto: SCANPIX

«Seoses hiljuti juhtunud veoauto avariidega tahaksin uurida, et kas Eesti riigis on tõesti sõiduautol talverehvi mustrisügavuse kohustus minimaalselt 3 mm, aga veoautol ainult 1,6 mm. Loogikaseadused ütlevad ju ilusti, et veoauto ja ka buss, mille massid on kordades suuremad kui sõiduautodel, siis neil peaksid olema ikkagi samaväärsed talverehvid või isegi paremad kui sõiduautodel. PPA koduleheküljel on ilusti välja toodud kategooriad, et veoautol võib olla talverehvi mustri jääki ainult 1,6 mm,» kirjutas lugeja.

Vastab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Sven Nurk:

Kehtivate tehnonõuete kohaselt peab kohalikku liinivedu ja riigisisest kaugliinivedu teenindaval bussil alates 1. oktoobrist kuni 1. maini kasutama rehve, mille mustri jääksügavus on vähemalt 3 mm. Rehvi turvisemustri minimaalse jääksügavuse suurendamise nõuet ka veoautodel talvisel perioodil on arutatud, kuid otsust selles osas ei ole praeguseks langetatud.

Rehvidel ei ole ainult turvisemustri sügavus oluline vaid on oluline, et kasutataks talveperioodil rehve, mis on toodetud spetsiaalselt kasutamiseks külmades oludes ning võimaldaks paremat haardumist jääl ja lumel. See tähendaks, et ka veoautodel ning nende haagistel peaks olema talveks eraldi rehvid, et oleks tagatud parim haardevõime talvistel teeoludel. Paljudel veoautode rehvidel on küll peal märge M+S, kuid ainuüksi selline märge ei tähenda, et rehvid oleksid toodetud just Põhja-Euroopa talve silmas pidades. Sama kehtib ka sõiduautode rehvidele. Ka Eestist on võimalik osta sõiduautode rehve, kus on peal küll märge M+S, kuid rehv on mõeldud kasutamiseks näiteks Kesk-Euroopa talveoludes.

Veondussektoris peab arvestama, et autod ei liigu ainult Eesti territooriumil vaid ka mujal Euroopas ning peavad konkureerima teiste riikide ettevõtjatega ning suurem mustri jääksügavuse nõue avaldaks negatiivset mõju selliste riikide veoettevõtjatega konkureerides, kus veoautodel ei nõuta, et rehvi mustri jääksügavus talvisel ajal oleks näiteks 3 mm. Euroopas on ka riike, kus veoautodel ei olegi kehtestatud minimaalset rehvi mustri jääksügavuse nõuet.

Praegu on kehtestatud karmimad nõuded veoautode rehvidele talvisel ajal Norras ja Rootsis, samuti sellest aastast on seda tegemas Soome. Rootsil on selle nõude tõttu olnud Euroopa Komisjoniga ka kohtuvaidlus, kuna see võib takistada vaba konkurentsi veondussektoris. Seetõttu ei ole ka Eesti veoautodele talvel rehvide osas karmimaid nõudeid veel kehtestanud. Küsimusega siiski tegeletakse ja oluline on kaaluda, kas ainuüksi rehvi turvisemustri nõutud minimaalse jääksügavuse tõstmine aitab kaasa veoautodega juhtunud liiklusõnnetuste vähenemisele.