/nginx/o/2016/11/14/6072935t1h17d4.jpg)
Henrik Igasta hinnangul oleks riigiettevõtetest kohe valmis börsile minema Londoni väärtpaberibörsil noteeritud Elering, potentsiaali oleks ka Eesti Energia osadel tütarfirmadel, Tallinna Sadamal, Tallinna Lennujaamal ja Eesti Postil. Küll aga tuleks tegutseda kiiresti.
/nginx/o/2016/10/18/5971593t1hd372.jpg)
«Sõltub, mida nad tahavad börsile viia - firmad, millel on börsipotentsiaal, neid on väga vähe,» kommenteeris investeerimispankur Henrik Igasta loodava valitsuseliidu laupäeval välja öeldud lubadust, et mõned riigiettevõtted viiakse börsile.
«Need on Elering, mõned jupid Eesti Energiast, Tallinna Sadam, ka Tallinna Lennujaam ja mingite mööndustega ka Eesti Post. Ülejäänud asjad, mis riigi käes on, selgelt ei ole selline materjal,» jätkas investeerimispankur, kelle hinnangul võiks kõigi puhul turule viia minimaalselt 49 protsenti ettevõtetest. Eesti Posti ehk Omniva puhul võiks riigil olla kasulikum see täielikult maha müüa.
-Eleringi puhul võiks ka enamusosaluse börsile viia
Kõige paremaks peab Igasta Eleringi börsile viimise väljavaateid. «See oleks juba tehtav järgmine kevad. See on ju niivõrd korras ettevõte, ta on juba ostapidi börsil ja tema aruandlus juba vastab börsi reeglitele - seal ei ole mingeid erilisi komplikatsioone,» sõnas Igasta, kes on seda meelt, et mitte midagi ei juhtuks sellest, kui näiteks 49 protsenti ettevõttest läheks börsile. «Mitte keegi ei saa teda üle võtta, mitte keegi ei saa mõjutada riigi positsiooni,» kirjeldas Igasta.
Samas peab ta võimalikuks ka Eleringi enamusosaluse börsile viimist. «Mina oma idealistlikus vaates ütleks isegi, et kui Eesti riik jättaks omale kolmandik pluss ühe aktsia - ja ülejäänu viiks börsile -, siis see ei ole mitte mingit pidi maailmalõpp. Sellist praktikat, kus meile mitte sobiva riigi instants ostab kokku kontrollosaluse mõnes meie arvates strateegilises ettevõtmises ja seeläbi peatab elektritransiidi Eesti, see on absurd. Sellist asja ei juhtu,» ütles Igasta.
Just selle argumendile, et strateegiliste ettevõtete - nagu seda muuhulgas on ka energeetika ettevõtted - erastamine või ka enamusosaluse käest andmine ei ole mõeldav, kuna siin tuleb kaaluda ka sellega kaasneda võivat julgeolekuriski, on seni rõhunud reformierakondlasest majandus- ja taristuminister Kristen Michal.
«Riik ikkagi kontrollib kogu seda ettevõtmist läbi regulatsiooni ja need regulatsioonid töötavad - tegevusload, litsentsid,» on Igasta veendunud. Tema hinnangul ostaks suurema osa ettevõtte akstiatest kohalikud pensionifondid, välistatud pole ka väliskapitali huvi. «Kindlasti ka rahvusvahelised investorid, kes tõusvatel turgudel investeerivad,» selgitas Igasta.
-Tallinna börs vajab uut juhtaktsiat
Investeerimispankur ongi seda meelt, et tegelikult olekski vaja seda, et Tallinna börsile tekiks mõni selline ettevõte, kes suudaks ka rahvusvahelist raha siia meelitada. «Selleks ongi vaja mingit uut korralikku lipulaeva ja iga sellise suurettevõtte börsile toomine kohe kindlasti aitab tähelepanu sellele regioonile tõmmata,» rääkis Igasta.
Tema sõnul tekitaks ühe ettevõtte aktsiate ost välisinvestorites huvi ka regiooni vastu laiemalt. «Kui mõnel rahvusvahelisel investoril on siin mingisugune positsioon ühes ettevõttes, siis on tal põhjust vaadata seda regiooni natuke lähemalt - äkki talle meeldib siit veel mingi teine ja kolmas asi,» selgitas Igasta.
Küll aga toonitab investeerimispankur, et kui loodav valitsusliit on kindlalt otsustanud riigiettevõtete börsile viimise peaksid nad kiirustama. «Ega see börsiaken väga pikalt lahti ei pruugi isegi olla, selles mõttes peaksid nad kiirustama,» rääkis ta. Igasta sõnul on aktsiaturud juba viimased kaheksa aastat olnud tõusutsüklis, kuid juba on näha, et intressimäärad on hakanud liikuma.
«Tõusvad intressimäärad on tähendanud seda, et aktsiaturgudel enam nii hästi ei lähe ja kui aktsiaturgudel nii hästi ei lähe, siis müüjal oma vara seal väga lihtne realiseerida ei ole. Praegu oleks veel väga hea aeg seda teha,» märkis Igasta. Ta lisas, et siiani on riigiettevõtete börsile viimisel peamiseks takistuseks olnud, et see ei ole lihtsalt olnud poliitiliselt sobilik.
-Eleringil valmisolek olemas, pensionifondid huvi osas kõhklevad
:format(webp)/nginx/o/2016/06/08/5490221t1h2425.jpg)
Eleringi juht Taavi Veskimägi teemat väga kommenteerida ei soovinud, sõnades vaid, et osaluspoliitika on omaniku ehk siis Eesti riigi ainupädevuses.
«Elering on korras ettevõte, mis omab Balti riikide kõrgeimat krediidireitingut äriühingute hulgas ja mille võlakirjad on noteeritud Londoni börsil. Ettevõttest lähtuvalt ei ole omanikule piiranguid, kas hoida täisosalust või otsustada kuidagi teisiti,» sõnas aastatel 2003 kuni 2005 ka rahandusministri ametis olnud Veskimägi.
Mis puudutab siintegutsevate pensionifondide võimalikku huvi riigiettevõtete börsile tuleku vastu, siis ütles LHV pensionifondide fondijuht Andres Viisemann, et kuigi nad vaatavad kõiki uusi börsile tulijaid suure huviga, meeldivad talle endale eraettevõtted rohkem, kui riigi osalusega ärid. «Ma usun, et eraettevõtetel on rohkem kasvupotentsiaali ning rohkem kogemust avatud turul tegutsemiseks,» märkis Viisemann.
/nginx/o/2016/10/11/5945557t1h8141.jpg)
Ta lisas, et on veidi ettevaatlik selles osas, kuidas ettevõtted, mis on harjunud oma eristaatuse ja monopolisti positsiooniga, suudavad uutes oludes toime tulla. «Samas sõltub investeerimisotsus ikkagi sellest, milline on ettevõtte oodatav kasv ning mis hinnaga ettevõttes osalust müüakse. Mind huvitavad riigiettevõtete aktsiatest rohkem nende poolt emiteeritud võlakirjad,» sõnas LHV pensionifondide fondijuht.
2015. aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 35 äriühingus, sealhulgas oli riik ainuomanik 29 äriühingus ning enamusosalus kuulus riigile neljas äriühingu, millest ühes - AS Levira - ei ole riigil ainuotsustusõigust. Käibenumbritelt olid 2015. aastal kümme suurimat riigiettevõtet Eesti Energia AS, Elering AS, AS Tallinna Sadam, Riigi Kinnisvara AS, AS Eesti Post, AS Estonian Air, AS EVR Cargo, AS Eesti Loto, AS Eesti Raudtee, AS Tallinna Lennujaam.
Varade poolest oli 2015. aastal suurim Eesti Energia As, järgnesid Elering AS, AS Tallinna Sadam, Riigi Kinnisvara AS, AS Eesti Raudtee, AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, AS Tallinna Lennujaam, AS EVR Cargo ja AS Estonian Air.
Loe lisaks:
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)