/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2015/07/16/4281817t1h11c7.jpg)
Neljapäeval uue võimaliku valitsusliidu moodustajatega kohtunud Swedbanki juhi Robert Kitti sõnul oli tema prioriteet kohtumisel kindlaks teha, et valitsus ei hakkaks muutma praegust ettevõtete tulumaksuskeemi.
Robert Kitt uuele valitsusele: ettevõtete tulumaksuskeemi pole mõistlik muuta (15)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tähtsuse järjekorras on kõige olulisem ettepanek, mis sai eile välja öeldud, et praegune ettevõtete tulumaksuskeem tagab läbipaistva majanduse ja ettevõtjale õige motiivi näidata oma finantse sellisena, nagu need tõeselt on. Kui on mure, et kuidagi viiakse [kasumit] välja, siis seda saab kindlasti [maksuamet] lahendada. Seda skeemi hüljata pole mõistlik,» ütles Kitt BNS-ile.
Eelmisel nädalal kirjutas Postimees, et peaminister Taavi Rõivase poolt ellu kutsutud majanduskasvu ergutamise töörühmal oli plaanis teha valitsusele sel kolmapäeval ettepanek langetada regulaarsete dividendide tulumaksu 20 protsendilt 14 protsendile. Kitti sõnul polnud too ettepanek neljapäeval arutamisel.
«Me sinna ei läinud, pigem oli sõnum see, et idee ka jooksva kasumi pealt ettevõtete tulumaksu hakata maksma ei ole hea idee,» sõnas Kitt.
Järgmine prioriteet oli Kitti sõnul tema jaoks see, et eraisikute maksustamisel peaks kehtima jääma ühetaoline maksumäär. Siiski võiks pangajuhi hinnangul tõsta tulumaksuvaba miinimumi määra.
«See jätab väiksema sissetulekuga inimestele rohkem raha kätte,» ütles Kitt.
«Formaat oli selline, et meie soovitasime ja siis läksime ära – mida kokku lepiti, seda me ei tea,» märkis Kitt eilse kohtumise kohta.
Kohtumisel oli arutuse all ka pensionisüsteem, Kitti hinnangul võiks muuhulgas lihtsustada teise pensionisambasse maksete tegemist.
«Meil on vananev rahvastik ja olemasolevad töötajad ei suuda pensionisüsteemi kinni maksta, seetõttu on kindlasti vajalik mingisugune iseseisev kogumine. Teine asi - kogumine igakuiste väikeste maksetena on võimalik läbi finantsinstrumentide, maarjakased ja mereäärne kinnisvara on kindlasti head investeeringud, aga see pole üldjuhul rakendatav,» märkis Kitt.
«Eiki Nestoriga eesotsas 15 aastat tagasi see reform tehti ja tulemus on täna, et meil on 3 miljardit eurot pensionifondides, mida muidu lihtsalt ei oleks. See 3 miljardit eurot, mis on teises sambas, on 30 protsenti Eesti inimeste finantsvarast. Lihtsustades võib öelda, et 90 protsendil inimestel on see ainus finantsvara, mis on väljaspool hoiuseid,» märkis Kitt.
«Küll tegin ettepaneku muuta süsteem paindlikumaks, et kui inimesed tahavad, võiks nad teise sambasse rohkem koguda. Pensionid meil on väikesed ja see on nii mugav kogumise viis, et seda paljud kasutavad. Kui kriisi ajal maksed külmutati, aga neid oli võimalik vabatahtlikult jätkata, siis seda kasutas 200 000 inimest, mida on kümme korda rohkem kui vabatahtlikult kolmandasse sambasse kogujaid,» sõnas Kitt.
«Kolmas asi, mida käsitlesime, olid kapitaliturud. Kui kohalikel omavalitsustel või riigil või riigiettevõttel on raha vaja, võib seda teha pangast laenates või ka läbi kohaliku väärtpaberituru, mis võimaldaks Eestis olevaid hoiuseid paigutada inimestel kasvõi pisikese intressi eest Eestisse tagasi. Tõenäoliselt oleks pensionifondidel kohalike varade vastu huvi küll,» ütles Kitt.
Alles neljanda prioriteedina nägi Kitt riigi võimalust võtta laenu selleks, et investeerida haridusse või näiteks teedevõrgu arendamisse. Tema hinnangul on praegu selleks soodne hetk, kuna intressimäärad on madalad, samuti ei pruugi tema sõnul karta nende tõusu tulevikus, kuna laenu on võimalik võtta fikseeritud intressimääraga.