Bakteripelguril tasub münte hoida taskus

Paberraha eurodes. Foto: Marko Saarm / Sakala

Väljend «räpane raha» pole pelgalt kõnekäänd, vaid nagu näitas Eesti koolilaste seas tehtud uuring, peab see ütlus ka tegelikult paika. Kusjuures kõige räpasemad on nahkrahakotis hoitud mündid.

Räpase raha eest on palju hoiatatud, sest kupüürid ja mündid käivad läbi paljude inimeste käest ning sugugi mitte iga kasutaja hügieeniharjumused pole kiita. Nii satuvad rahale erinevad kehavedelikud, koos nendega rahale sattunud bakterid võivad seal püsida isegi üle nädala, sest paberraha puuvillane ja poorne pind on bakteritele soodne kasvulava.

Müntidel säilivad bakterid enamasti lühemat aega, kuid nende määrdumine vere, mäda või süljega võib seda aega oluliselt pikendada. Haigete inimeste käest läbi käinud raha võib kanda ka haigusetekitajaid. Mõned uuringud on näidanud, et raha kaudu võib levida ka antibiootikumidele allumatu «superbakter» – metitsilliin-resistentne Staphylococcus aureus ehk MRSA.