Ametiühingujuht: kõrgem maksumäär võiks alata kahelt keskmiselt palgalt

Ametiühingute juht Peep Peterson näeb vajadust praeguse maksukoormuse ümberjagamiseks. Foto: Mihkel Maripuu

Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson ütles, et praegune maksukoormus Eestis jaotub madala- ja kõrgepalgaliste vahel ebaõiglaselt ning see tuleb ümbermängida.

Kuidas teie hindate, kas astmelisest tulumaksust oleks Eestile kasu?

Ma ei tahaks, et see teema uue koalitsiooni lõhki ajaks. Mida ma tahaksin, oleks see, et maksukoormus jaotuks ühtlasemalt. Praegu on suhteliselt suurem maksukoormus madala- või mediaanpalgalistel, aga samal ajal päris rikkad Eesti inimesed maksavad suhteliselt vähe. See tundub meile ebaõiglane. Mingi muutus tuleb tekitamine. On see astmeline tulumaks või olemasolevate astmetega edasiminek. Maksukoormuse ümbermängimine on meie eesmärk. Kuidas see lahendatakse, on juba tehnika küsimus.

Milliselt palgalt võiks hakata maksma kõrgemat tulumaksumäära?

Tugevasti tõuseks maksuvaba miinimum ja selle kataks ära tulumaksumäära üldine tõus. Kui aga siiski uus tulumaksu aste peaks tulema, siis see võiks asuda kahe keskmise palga kõrgusel.

Mida te arvate sotsiaalmaksu lae kehtestamisest?

See on vastupidine meie taotlustele. Samal ajal kui madalama palgaga inimene maksab suure osa oma palgast selleks, et ravikindlustust saada, siis kõrgema palgaga inimene tahab justkui vähem maksta. Tulemus oleks see, et vähemteenivate maksukoormus tõuseks veelgi. Seda me toetada ei saa.

Laual on ilmselt ka ettevõtete tulumaksu kehtestamine. Kuidas see võiks mõjuda ettevõtlusele?

Me hetkel näeme, et investeeringute tulumaksuvabastus ei kanna päris vilja. Tulemus on see, et raha ei jõua sellesse kohta, kus Eesti majandus seda raha vajab. Sellepärast on siin muutused vajalikud. Ka Eesti Pank on öelnud, et tänased ettevõtete investeeringud pole väga viljakad, tööviljakust nad ei tõsta. Nii et seda tasub muuta.

Te usute, et ettevõtete maksukoormust on võimalik veel suurendada?

Küsimus on tegelikult mitte ettevõtete tulumaksus, vaid investeeringute tulumaksuvabastuse kaotamises. Seda me pooldame. Investeeringute soodustamine tänasel kujul ei tööta.

Sotsiaaldemokraatlikumate valitsustega riikides on reeglina ametiühingute positsioon päris tugev. Kas te näete, et ka Eestis muutuvad ametiühingud nüüd suuremaks jõuks kui nad seni on olnud?

Meil on väga head kontaktid kõigi kolme erakonnaga, kes praegusel hetkel läbirääkimisi peavad. See on kindlasti positiivne, lihtsam on jõuda kokkuleppele töötajate ja ka tööandjate jaoks oluliste seaduste puhul. Ja ilmselt ei pea aega raiskama kasutute rünnakute peale nagu olid siin kümnendi alguses, kus tuli käia ennast kaitsmas. Mis tähendab, et meil on võimalus ennast arendada ja tugevamaks saada.

Kas teid on muidu kaasatud neisse poliitilistesse protsessidesse, mis praegu käivad? Küsitud nõu, kohtutud?

On ikka. Tegelikult on kaks viimast koalitsiooni meid kaasanud ja meil on ka nüüd kavas oma soovid lauda panna. Need puudutavad kaasaegset maksupoliitikat ja tööelu.

Nii et te olete oma soovid tegelikult juba esitanud?

Me esitame. Meil on need juba kogutud.

Oskate juba välja tuua need üks või kaks asja, mida uus valitsus peaks kindlasti ära tegema?

Hetkel ma veel ei saa öelda. Mul on see nimekiri ees ja püüame kiiresti ära otsustada, mis siit kõige tähtsamad on. Minu enda jaoks on lemmikud muidugi olemas.

Mis need on?

Ma praegu jätan need veel ütlemata.