Karm kord: juba üks protsent riknenud puuvilju toob kauplusele hoiatuse

Puuviljaleti töötajatel tuleb olla tähelepanelik. Foto: Rimi

Põllumajandusameti inimesed käivad aeg-ajalt kontrollimas, kas suurtes poekettides on ikka kõik nii nagu peab, sest karmide reeglitega on kohati vead üsna lihtsad tulema. Kui avastatakse mingi viga, tuleb leida keegi, kellele selles osas saaks otsa vaadata.

Põllumajandusameti aianduse büroo juhataja Saima Evendi sõnul käivad nende ametnikud pisteliselt ikka erinevates kauplustes asju üle vaatamas. «Põllumajandusameti ametnik kontrollib pisteliselt erinevates kauplustes  töötlemata, see tähendab koorimata ja tükeldamata puu- ja köögiviljade vastavust kehtestatud nõuetele,» ütles ta.

Nõuded on kehtestatud Euroopa Liidu määrusega mille lisas on toodud 10-le tooteliigile konkreetsed standardid ehk üksikasjalikud nõuded ning kõigele teistele värsketele puu- ja köögiviljadele nn üldine turustamisstandard.

Standarditega on lubatud ka kõrvalekalded. «Kokku on neid lubatud kuni 10 protsenti, mille hulgas nn väiksemad vead - muljutud, armistunud pinnavead ja muud sellist ning nimetatud 10 protsendi hulgas on lubatud riknemine: esimeses kvaliteediklassis kuni 1 protsent, teises kuni 2 protsenti,» selgitas Evendi.

Mittevastavused

Juhul, kui kontrolli käigus ilmnevad mittevastavused on suuremad lubatust, loetakse kontrollitav partii nõuetele mittevastavaks. «Enamasti jälgitakse jaemüügi kontrollidel kuue partii vastavust ja kui mittevastavusi on rohkem kui üks või kaks, loetakse turustamisnõuded täitmata ning koostatakse ettekirjutus koos sunniraha hoiatusega,» sõnas ta. Lisaks kvaliteedinõuetele kontrollitakse ka tarbijale esitatud informatsiooni hinnasiltidel nagu päritoluriik, kvaliteediklass ja sordinimi, millel on selle näitamine kohustuslik.

Ettekirjutusega määratakse kohustused mittevastavad puu- ja köögivilja partiid viia nõuetega vastavusse ning kohustused edaspidi turustada ainult nõuetele vastavaid puu- ja köögivilju. «Sunniraha hoiatused tehakse kõikide kohustuste kohta eraldi,» ütles Evendi.

Kui järelkontrollil ilmneb, et toodud kohustused on mingi toote osas endiselt täitmata, läheb hoiatusega ettenähtud sunniraha täitmisele ja sunniraha nõutakse sisse selles suuruses, kui mitu kohustust järelkontrollil oli täitmata.

Poed kasutavad erinevaid meetmeid probleemi välja selgitamiseks ja tagajärgedega tegelemiseks. Alati aga pole probleemi aluseks puuviljad. Erinevad poed tõid välja, mil viisil nemad eksimuse teinud töötajatega edasi käituvad.

Millal puudutavad erinevad rikkumised aga poe töötajaid?

Rimi pressiesindaja Katrin Batsi sõnul käib põllumajandusamet ikka aeg-ajalt kauplustes puu- ja köögivilja kvaliteeti kontrollimas. «Nii on käidud ka meie kauplustes. Juhul, kui kontrolli tulemusena kauplusele ettekirjutus tehakse, siis katab selle kulu ettevõte,» lisas ta.

Loomulikult räägitakse Batsi sõnul puu- ja köögivilja eest vastutavale inimesele üle tema kohustused, juhul, kui me näeme töös vajakajäämisi. «Koolituste korraldamine aeg ajalt oma töötajatele on meil lausa korrapärane protsess,» ütles pressiesindaja.

Coop

Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido tõi näite, et kui mõni Coopi kauplus peaks aga trahvi saama, siis vaadatakse iga juhtum eraldi läbi. «Siiani ei ole olnud põhjust töötajatelt trahvi sisse nõuda ka põhjusel, et oleme korrektselt järginud kõiki seaduseid ning ettekirjutuse korral parandanud tekkinud ebakõlad etteantud aja jooksul,» sõnas Miido.

Kassa rahalise puudujäägiga on ainult olukord teine. Kui kassast on raha puudu, siis esmalt selgitatakse välja selle tekkimise põhjus. «Kui põhjuseks on töötaja eksimus või hooletus, siis töötaja hüvitab puudujäägi, aga kui tegemist on kliendi poolse tahtliku eksitamisega, siis arutatakse igat juhtumit eraldi,» ütles ta.

Selver

Selveri turundusjuhi Triin Kaare sõnul on Selver ise väga huvitatud, et kõik nende tegemised vastaksid etteantud reeglitele. «Teeme ise ka tihedat koostööd veterinaarametiga ja juhul kui mingid olukorrad vajavad parandamist, siis oleme need üle vaadanud ja korda teinud,» ütles ta.

Juhul kui Selver peaks trahvi saama, siis kannab poekett ise vastutust ning korraldab töötajatele täiendõppe. «Meie teenindaja oma töötasust sunniraha kinni maksma ei peaks,» lisas Kaare.

Maxima

Maxima kommunikatsioonijuhi Katja Ljubobratetsi ütles, et juhul, kui töötaja ei täida töökohustusi ja põhjustab sellega ettevõttele kahju, siis esmalt räägitakse töötajaga probleemi tekkimise põhjustest ja selle lahendamise võimalustest, antakse vajalikke juhiseid, viiakse läbi täiendkoolitused. «Kui juhtub aga, et vestlustest ja täiendavatest juhistest hoolimata töökohustuste rikkumised jätkuvad, tehakse töötajale noomitus. Nendeks erandjuhtudeks, kus selgub, et töötajapoolsed töölepingu rikkumised on tahtlikud ja korduvad ning kahjustavad olulisel määral tööandja huve, on ettenähtud töösuhteid reguleeritavatest seadustest tulenev võimalus nõuda töötajalt kahju hüvitamist,» rääkis ta.

Enamasti leitakse Maximas aga lahendused juba vestlustega, erandjuhud leiavad aset äärmiselt harva. «Kõikides olukordades vesteldakse töötajaga, et selgitada välja kõik asjaolud, leida lahendused ja anda juhiseid, ning otsused langetatakse vaid pärast faktide põhjalikku kontrollimist,» lisas Ljubobratets.