Viletsuse ja kannatuste indeks ei ole keeruline. Liitke vaid kokku töötus- ja inflatsioonimäär. Esmakordselt pälvis ta tähelepanu 1970. aastate stagflatsiooni päevil.
Viletsusindeks viitab revolutsioonile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teooria seisneb selles, et kui need kaks põhinäitajat samaaegselt hullemaks keeravad, katkeb inimeste kannatus. Demokraatiamaades kaotatakse valimisi, autokraatidele kukuvad kaela revolutsioonid.
Seepärast võib indeks osutada meile abimeheks, et aimata ära, kus kandis kõrged toiduhinnad poliitilisteks rahutusteks võivad konverteeruda.
Toetamaks seda väidet nähtub Société Générale uuringutest, et Tuneesia ja Egiptuse viletsuse indeksid olid 2010. aasta lõpuks kõrgele kerkinud, ligi 20 protsendi peale.
Aasia ja Vaikse ookeani piirkond peaks aga olema kõige õnnelikum kant maailmas. Ja nende kannul tuleb Ladina-Ameerika – mõni erand välja arvatud.
Egiptusestki viletsamas olukorras on neli suurt arengumaad: Venezuela, Lõuna-Aafrika, India ja Pakistan. Viimases ja võib-olla ka esimeses näevad valitsused välja põdurad.
Üsna hämmastav on see, et Hispaania – küllaltki arenenud maa – on kõrgema viletsusindeksiga kui India või Pakistan. Kuna Hispaania must turg on aga suur, siis ei ole tegelik töötus ilmselt nii kohutav kui ametlikud 20,3 protsenti.
SocGen osutab sellele, et Hispaania viletus oli 1990. aasate alguses suuremgi. Hispaania valijatel on aga tagavaraks demokraatia, nii et tänavatele suunduda pole vaja.
Siiski võib indeksit tõlgendada kui hoiatust, et eurotsooni perifeeria kannatused on lähenemas tasemele, mis võib tuua kaasa poliitilise ebastabiilsuse.
Aga kuidas on lood USAga? Mullu lõi sealne viletsus 12,6 protsendiga rekordi. See oli aeg, kui Tea Party liikumine hoogu sisse saama hakkas.
Praegu on indeks 10,6 ehk allpool Lehmani-eelset taset.
Seda on ikkagi palju, kuid inflatsioon on seni kontrolli all ja töötuse tipp näib möödas olevat.
Võttes aga arvesse, et enne aastat 2008 oli USA viletsusindeksi protsendi number 15 aastat ühekohaline, unistab Obama administratsioon kindlasti sellest, et viletsust enne valijate ette astumist vähemaks jääks.
Copyright The Financial Times Limited 2010.