Nordecon kasvatas hüppeliselt käivet ja kasumit

Aruvalla-Kose lõigul ehitas Nordecon põhimaantee 13 kilomeetri ulatuses ümber neljarajaliseks. Sellel teejupil, Kolu küla juures valmis ka Eesti esimene rohesild loomadele tee ületamiseks. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Ehituskontserni Nordecon AS-i tänavu üheksa kuu müügitulu kasvas 17,6 protsenti 133,6 miljoni euroni ja kasum 43,1 protsenti 3,3 miljoni euroni.

Nordeconi kontserni brutokasum 2016. aasta üheksa kuuga oli 8,6 miljonit eurot, möödunud aasta samal perioodil oli see 6,3 miljonit eurot ning brutokasumlikkus mulluse 5,5 protsendi asemel 6,4 protsenti, teatas kontsern börsile.

Kasum on teenitud peamiselt hooneteehituse segmendis, kus brutokasumlikkus kasvas 5,4 protsendilt 8,2 protsendile. Konstreni hinnangul ei saa jätkuvalt rahule jääda rajatiste segmendi tulemusega, mille brutokasumlikkus on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt vähenenud: 8,9 protsendilt 3,6 protsendile. Selle põhjuseks on eelkõige talviste oma jõududega teostatavate tööde puudumine turul ning kolmanda kvartali väiksem brutokasumlikkus võrreldes 2015. aasta sama perioodiga.

Kontserni juhtkonna hinnangul on tulenevalt turuolukorrast, kus niinimeatud europrojektid on alles algamas ning teedeehituses konkurents äärmiselt tihe, rajatiste segmendi kasumlikkus jäämas käesoleval aastal tervikuna väiksemaks võrreldes eelmise aastaga.

Ärikasumit mõjutas aruandeperioodil muude nõuete allahindlus summas 409 000 eurot, mille põhjuseks lõplikult jõustunud kohtuotsus vaidluses Teede REV-2 AS-iga Koidula piiripunkti ehitustööde teostamise üle 2010. aastal, kus tollane seltsingupartner lõpetas omapoolsete kohustuste kandmise ning Nordecon oli sunnitud lepingu täitmise tagama üksinda. Kontserni ärikasumiks kujunes 3,3 miljonit eurot. Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 4,7 miljonit eurot.

Kontserni puhaskasumiks kujunes tulenevalt eelnevast 3,3 miljonit eurot, millest kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 2,4  miljonit eurot, mullu samal ajal oli see 2,5 miljonit eurot.

Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2016. aasta üheksa kuuga ligikaudu 7 protsenti kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal müügitulust 4 protsenti. Välisturgude osakaalu kasv tuleneb Rootsi müügitulu lisandumisest 2016. aastal. Ukraina suhteline osakaal müügitulust on stabiilne. Müügitulu osakaal Soomes koosneb betoonitööde töövõtust hoonete segmendis.

2016. aasta üheksa kuu müügitulu oli hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 96,6 ja 32,1 miljonit eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 70,9 ja 39,8 miljonit eurot. Müügitulu struktuuri peegeldavad ka kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud, kus 2016. aasta üheksa kuu seisuga oli hoonete segmendiga seotud lepingute osakaal 78 protsenti.

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht 30. septembri oli 133,8 miljonit eurot, mis on 76 protsenti rohkem võrreldes aastataguse perioodiga. Teostamata tööde maht on suurenenud nii hoonete kui ka rajatiste segmendis. Kolmandas kvartalis sõlmis kontsern uusi lepinguid kokku 53,7 miljoni euro väärtuses.

2016. aasta üheksa kuu seisuga töötas kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 679 inimest, kellest insenertehniline personal moodustas 374 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud kokku ligikaudu 3 protsenti. Vähenemine on toimunud tööliste osas, mis on tingitud oma jõududega teostavate tööde portfelli mahu vähenemisest. Mõnevõrra on suurenenud insenertehniline personal.

Kontserni 2016. aasta üheksa kuu tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 14,9 miljonit eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 13,1 miljonit eurot. Tööjõukulude ligikaudu 14-protsendilist kasvu on põhjustanud kontserni tegevuse laienemine Rootsi, osaline palgatõus ja tulemustasud.

Kolmandas kvartalis kasvas kontserni müügitulu 34,7 protsenti 59,7 miljoni euroni ja kasum 21,4 protsenti 2,5 miljoni euroni.